Põllumajandustegevusele kohalduvate keskkonnanõuete osas sisaldab eelnõu valdavalt juba praegu kehtivat regulatsiooni.
Kodifitseerimise raames võttis Riigikogu vastu 2011. aastal keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS), mis jõustus aga alles hiljuti - 2014. aasta augustis.
Kodifitseerimisest rääkides tuuakse esile ennekõike õiguse korrastamise eesmärki – regulatsiooni soovitakse ühtlustada, süstematiseerida ja selgemaks muuta. Sellest eesmärgist kantuna on välja töötatud ka eelnõu. Kuigi kodifitseerimise eesmärk ei ole teha sisulisi muudatusi, tasub sellegipoolest olla tähelepanelik. Tehtavad muudatused võivad siiski omada suuremat või väiksemat mõju normi adressaadile.  Seda tuleks meeles pidada ka eelnõu lugemisel.
Oluline on meeles pidada, et tegemist on väljatöötamise staadiumis oleva eelnõuga. Selle esitas Keskkonnaministeerium esimest korda avalikult kooskõlastamiseks septembris 2014 ning kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma juba käesoleva aasta alguses. Eelnõu aga siiski Riigikogusse eelmise koosseisu ajal ei jõudnud. Kuivõrd tegemist on alles väljatöötamise staadiumis oleva eelnõuga, võib selle sisu veel muutuda ning seda ka põhimõttelises ulatuses. Huvigruppidele tähendab see seda, et just praegu on neil võimalus eelnõu sisu osas kaasa rääkida ja seista hea selle eest, et eelnõusse viiakse sisse nende poolt eelistatud lahendused.
Täiendatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu, täpsustatakse maapinna kalde määramise aluseid ja loomapidamise piiranguid
Eelnõuga täiendatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu - põlluraamatusse tuleb kanda lisaks kasutatud väetiste kogustele ka andmed sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta.
Nii nagu kehtivas veeseaduses, on ka eelnõus piirangud väetiste kalletega alade laotamisele. Erinevalt kehtivast seadusest täpsustab eelnõu, millest maapinna kalde määramisel tuleb lähtuda.
Eelnõuga täpsustatakse veel, et põllumajandusettevõtte haritava maa suurus peab võimaldama ettevõttes tekkiva sõnniku laotamist vastavalt kehtestatud normidele, välja arvatud juhul, kui ettevõttes tekkiv sõnnik antakse ära teisele käitlejale lepingu alusel.
Olulisema muudatusena võib lisaks välja tuua, et eelnõuga soovitakse luua reeglit, mille kohaselt peab olema igal loomapidamishoonel lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Kehtiva veeseaduse kohaselt on sõnniku ja virtsahoidla kohustus loomapidamishoonetele, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi. 
Uus vee-erikasutusloa menetlemise kord
Olulisi muudatusi sisaldab eelnõu vee-erikasutusloa (eelnõus veeluba) menetlusega seonduvalt. See on oluline info nendele põllumajandustootjatele, kelle tegevus ei nõua keskkonnakompleksloa olemasolu.
Eelnõu vastuvõtmisel saab see olema üks keskkonnaseadustiku eriosa seadustest, mida tuleb rakendada koos KeÜS-ga. KeÜS näeb ette ühtsed reeglid keskkonnalubade menetlemiseks. Tulevikus väljastatakse ka vee-erikasutusluba KeÜS reeglite kohaselt. Eelnõu sisaldab täpsustusi nendele reeglitele.
Ühtsed reeglid keskkonnalubade väljastamiseks võimaldavad tulevikus väljastada ühe keskkonnaloa ühes integreeritud keskkonnaloa menetluses. See tähendab, et käitaja ei pea eraldi taotlema luba näiteks vee erikasutuseks,  saasteainete viimiseks välisõhku või jäätmete käitlemiseks, vaid võimalik on esitada üks loa taotlus, mis hõlmab kõiki neid tegevusi.    
Karistusmäärad tõusevad
Eelnõuga muudetakse samuti väärteokoosseise ja tõstetakse karistusmäärasid. Nii on põllumajandustegevuse keskkonnanõuete või põllumajandusest tuleneva saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumise eest võimalik  juriidilist isikut karistada kuni 32 000 eurose rahatrahviga. Tegutsemisel veeloata või loa nõudeid rikkudes on juriidilist isikut võimalik karistada kuni 40 000 eurose rahatrahviga.
Autor: Mirjam Vili

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele