25. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida toob kaasa uus veeseadus põllumajandussektorile? 

Põllumajandustegevusele kohalduvate keskkonnanõuete osas sisaldab eelnõu valdavalt juba praegu kehtivat regulatsiooni.

Kodifitseerimise raames võttis Riigikogu vastu 2011. aastal keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS), mis jõustus aga alles hiljuti - 2014. aasta augustis.

Kodifitseerimisest rääkides tuuakse esile ennekõike õiguse korrastamise eesmärki – regulatsiooni soovitakse ühtlustada, süstematiseerida ja selgemaks muuta. Sellest eesmärgist kantuna on välja töötatud ka eelnõu. Kuigi kodifitseerimise eesmärk ei ole teha sisulisi muudatusi, tasub sellegipoolest olla tähelepanelik. Tehtavad muudatused võivad siiski omada suuremat või väiksemat mõju normi adressaadile.  Seda tuleks meeles pidada ka eelnõu lugemisel.

Oluline on meeles pidada, et tegemist on väljatöötamise staadiumis oleva eelnõuga. Selle esitas Keskkonnaministeerium esimest korda avalikult kooskõlastamiseks septembris 2014 ning kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma juba käesoleva aasta alguses. Eelnõu aga siiski Riigikogusse eelmise koosseisu ajal ei jõudnud. Kuivõrd tegemist on alles väljatöötamise staadiumis oleva eelnõuga, võib selle sisu veel muutuda ning seda ka põhimõttelises ulatuses. Huvigruppidele tähendab see seda, et just praegu on neil võimalus eelnõu sisu osas kaasa rääkida ja seista hea selle eest, et eelnõusse viiakse sisse nende poolt eelistatud lahendused.

Põllumajandustegevuse keskkonnanõuded jäävad valdavas ulatuses samaks

Põllumajandustegevusele kohalduvate keskkonnanõuete osas sisaldab eelnõu valdavalt juba praegu kehtivat regulatsiooni. Mitmel juhul seisneb muudatus selles, et praegu erinevates määrustes sisalduv regulatsioon tuuakse üle eelnõusse. Näiteks mineraalväetiste laotamise keeld lennukilt, mis praegu on kehtestatud määrusega, saab olema tulevikus eelnõus reguleeritud. Seaduse tasandile tuuakse ka vedelsõnniku laotusplaani koostamise nõuded, mis praegu on reguleeritud määrusega. Samuti saavad olema seaduse tasandil reguleeritud reoveesette kasutamise olulisemad nõuded, mis praegu on põhimõtteliselt samasugusel kujul reguleeritud keskkonnaministri määruses, mis kehtestab nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. 

Põllumajandustegevuse reguleerimiseks on eelnõus eraldi jagu

Olulisena võib välja tuua seda, et eelnõu pühendab, erinevalt kehtivast veeseadusest, põllumajandustegevusele eraldi jao – põllumajandustegevuse keskkonnanõuded ja saastamise piiramine põllumajanduses. Jagu võtab kokku kehtiva veeseaduse valgala kaitse sätted põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest (sh nitraaditundlikult alal) ning sõnniku ja virtsa hoidmise reeglid.

Muudetakse mõistete määratlusi ja tuuakse sisse uusi mõisteid

Samuti on oluline tähele panna, et eelnõuga muudetakse juba olemasolevate mõistete definitsiooni ja tuuakse sisse uusi mõisteid. Kehtiv veeseadus kehtestab piirangud põllumajandusega tegelevale isikule, seejuures täpsemalt defineerimata, kes sinna alla kuuluvad. Uue veeseadusega soovitakse selline ebaselgus kõrvaldada ning eraldi on defineeritud mõisted põllumajandustootja ja põllumajandustegevus. Samas jätab eelnõu miskipärast defineerimata põllumajandustootmise.

Lisaks sellele sisaldab eelnõu definitsioone ka mõistetele sõnnik, sööt, looduslik rohumaa. Täpsemalt kirjutatakse lahti mõiste haritav maa.

Eraldi paragrahvis avatakse põhjalikumalt mõiste hea põllumajandustava sisu. Eelnõu kohaselt annab hea põllumajandustava tootmisvõtete ja –viiside kogumiku välja Põllumajandusministeerium. Samuti rõhutatakse eelnõus, et tegemist on vabatahtlikult järgitava kavaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Täiendatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu, täpsustatakse maapinna kalde määramise aluseid ja loomapidamise piiranguid

Eelnõuga täiendatakse põlluraamatusse kantavate andmete loetelu - põlluraamatusse tuleb kanda lisaks kasutatud väetiste kogustele ka andmed sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta.

Nii nagu kehtivas veeseaduses, on ka eelnõus piirangud väetiste kalletega alade laotamisele. Erinevalt kehtivast seadusest täpsustab eelnõu, millest maapinna kalde määramisel tuleb lähtuda.

Eelnõuga täpsustatakse veel, et põllumajandusettevõtte haritava maa suurus peab võimaldama ettevõttes tekkiva sõnniku laotamist vastavalt kehtestatud normidele, välja arvatud juhul, kui ettevõttes tekkiv sõnnik antakse ära teisele käitlejale lepingu alusel.

Olulisema muudatusena võib lisaks välja tuua, et eelnõuga soovitakse luua reeglit, mille kohaselt peab olema igal loomapidamishoonel lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Kehtiva veeseaduse kohaselt on sõnniku ja virtsahoidla kohustus loomapidamishoonetele, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi. 

Uus vee-erikasutusloa menetlemise kord

Olulisi muudatusi sisaldab eelnõu vee-erikasutusloa (eelnõus veeluba) menetlusega seonduvalt. See on oluline info nendele põllumajandustootjatele, kelle tegevus ei nõua keskkonnakompleksloa olemasolu.

Eelnõu vastuvõtmisel saab see olema üks keskkonnaseadustiku eriosa seadustest, mida tuleb rakendada koos KeÜS-ga. KeÜS näeb ette ühtsed reeglid keskkonnalubade menetlemiseks. Tulevikus väljastatakse ka vee-erikasutusluba KeÜS reeglite kohaselt. Eelnõu sisaldab täpsustusi nendele reeglitele.

Ühtsed reeglid keskkonnalubade väljastamiseks võimaldavad tulevikus väljastada ühe keskkonnaloa ühes integreeritud keskkonnaloa menetluses. See tähendab, et käitaja ei pea eraldi taotlema luba näiteks vee erikasutuseks,  saasteainete viimiseks välisõhku või jäätmete käitlemiseks, vaid võimalik on esitada üks loa taotlus, mis hõlmab kõiki neid tegevusi.    

Karistusmäärad tõusevad

Eelnõuga muudetakse samuti väärteokoosseise ja tõstetakse karistusmäärasid. Nii on põllumajandustegevuse keskkonnanõuete või põllumajandusest tuleneva saastamise piiramiseks kehtestatud nõuete rikkumise eest võimalik  juriidilist isikut karistada kuni 32 000 eurose rahatrahviga. Tegutsemisel veeloata või loa nõudeid rikkudes on juriidilist isikut võimalik karistada kuni 40 000 eurose rahatrahviga.

Autor: Mirjam Vili

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960