Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sealiha langes ekspordiartiklite esikohalt
Sealiha on olnud Eesti suurim ekspordiartikkel liha ja lihatoodete hulgas.Mullune Venemaa impordikeeld viis aga esimest korda sealiha ekspordiartiklite esikohalt.
Sealiha eksport moodustas 2014. aastal 24,7% kogu liha ja –toodete väljaveo väärtusest. Kokku eksporditi 7 963 tonni sealiha, mis on 4 422 tonni vähem kui 2013. aastal. Läti oli endiselt suurim turg sealihale (50%), ent võrreldes mullusega langes eksport sinna 3 145 tonni võrra.
Läti isevarustatus sealihaga on madal ning Eestile on soodne ka Läti turu lähedusest tingitud konkurentsieelis. Samas oli Läti sealihatoodetele oluline turg Venemaa, mistõttu on ka Läti tootjad hinnalanguse tõttu suurtes raskustes ning nõudlus eestimaise liha järele on oluliselt kukkunud.
Teisel kohal oli sealiha eksport Soome (18%), kus võis näha väikest ekspordi kasvu. Ka Soome sealihasektor kaotas Venemaa näol peamise turu, mis tõstis kiirelt päevakorda uute kaubanduspartnerite vajaduse. Nii leiti uuteks turgudeks oma sealihale Gruusia ja Armeenia, samuti oodatakse sertifikaati, mis avaks ekspordi Hiinasse.
Konservid tõukasid sealiha esikohalt
Peamiseks ekspordiartikliks tõusid mullu konservid lihast, mille osakaal liha ja –lihatoodete väljaveos oli 24,8%. Enim viidi välja just veiseliha konserve, järgnes linnuliha konservide eksport. Tervelt 48% lihakonservidest viidi Lätti ning 27% Soome. Vene turu osatähtsus konservide ekspordis oli vaid 3%, kuigi lihakonservid ei olnud augustikuise embargo keelatud kaupade nimekirjas.
18,7% liha ja lihatoodete ekspordist moodustas vorstide väljavedu, mis on püsinud stabiilsena alates 2010. aastast. Alates sellest on eksporditud keskmiselt 14 miljoni euro väärtuses vorstitooteid aastas. 99,5% 2014. aastal eksporditud vorstidest olid lihast, rupsist või verest valmistatud kuumtöödeldud vorstid. Veidi viidi välja ka toorvorsti ning maksavorsti. Vorstidele oli sihtturge kokku 13, ent 89% ulatuses viidi tooteid Lätti ja Leetu. Venemaa osakaal sihtturuna oli vaid 2%, mis langes võrreldes mullusega 70%, kuna vorstid olid augustikuise embargo keelu saanud kaupade nimekirjas.
Linnuliha ekspordi väärtus moodustas kogu liha ja -lihatoodete ekspordist 13,6%. Kokku viidi 2014. aastal välja 5 594,3 tonni kodulinnu liha ja söödavat rupsi, mis on 932 tonni vähem kui mullu. Kokku viidi linnuliha 19 riiki, millest 60% läks Lätti. Läti on linnuliha peamine ekspordi sihtriik alates 2007. aastast.
Sealiha, linnuliha ning konservide ja vorstide eksport kokku moodustas 2014. aastal 81,8% liha ja lihatoodete väljaveost ning muu liha ja lihatoodete eksport oli väikese osakaaluga. Veiseliha osakaal oli 6,1% ehk kokku viidi välja 1 966 tonni värsket, jahutatud või külmutatud veiseliha. Alates 2008. aastast on veiseliha põhiturud Holland ja Soome. Kui veel 2013. aastal viidi ülekaalukalt suurim kogus Soome, siis 2014. aastal võttis esikoha Holland. Eksport Soome kukkus võrreldes mullusega 17%. Ligi 40% välja veetud veiselihast moodustasid rümbad.
Liha ja –toodete kaubavahetuse negatiivne saldo lähiaastate väikseim
Liha ja lihatooteid imporditi 2014. aastal 105,2 miljoni euro väärtuses, millest 42% moodustas sealiha import. Sealiha import vähenes aastaga 19% ja kõigilt peamistelt turgudelt. Vaid Taanist, mis on läbi aastate olnud peamine sealiha impordipartner, kasvas import võrreldes möödunud aastaga 13%. Samas on huvitav, et vaid 68% Taanist imporditud sealihast oli ka Taani päritolu. Suur osa (15%) Taanist toodud sealihast oli Saksamaa päritolu.
Saksamaalt, Poolast ja Soomest toodi võrreldes 2013. aastaga oluliselt vähem sealiha. Poolast toodud sealiha osakaal langes võrreldes mullusega tervelt 30%.
Hetkel kuum
Teisena toome läbi aastate enim sisse linnuliha, mille import on olnud suhteliselt stabiilne – viimase viie aasta jooksul keskmiselt 19 000 tonni aastas. Linnuliha tarbimine on hoogsalt kasvamas nii Eestis kui maailmas, eriti Aasias. 2014. aastal toodi linnuliha Eestisse 17 500 tonni, mis võrreldes aasta varasemaga näitas siiski väikest langust – linnuliha toodang Eestis on aasta-aastalt kasvanud.
Ligi 30% imporditud linnulihast pärines Leedust ja 26% Soomest. Leedu osakaal on viimased viis aastat stabiilselt tõusnud, nii ka 2014. aastal, kui import Leedust kasvas 13%. Kokku imporditi linnuliha 15 erinevast riigist, ent lähiriikide Leedu, Läti ja Soome osakaal linnuliha impordis kokku oli 71%.
Veiseliha import on viimased kolm aastat oluliselt vähenenud ning ka veiseliha tarbimine on juba 2007. aastast alates Eestis pidevas languses. 2014. aastal imporditi 1 415 tonni värsket, jahutaud või külmutatud veiseliha, mis on 39% vähem kui 2013. aastal. Veiseliha kaubandusbilanss on läbi aastate olnud negatiivne, ent esimest koda üle pika aja jõudis 2014. aastal bilanss positiivse poole peale, kui eksport ületas importi 550 tonniga.
Kõige rohkem toodi veiseliha Eestisse Leedust ja Lätist, nende osakaal kokku oli 63%. Kui Leedust imporditud veiselihast oli 91% ka Leedu päritolu, siis Lätist toodud veiselihast oli vaid 16% ka tegelikult Läti päritolu. Suure osa (71%) Lätist imporditud veiselihast moodustas Poolast pärit liha.
Kogu liha ja lihatoodete importi vaadates olid peamised kaubanduspartnerid Leedu (22,2 mln eur), Taani (15,4 mln eur) ja Läti (13,1 mln eur). Ligi poole Leedust imporditud lihast ja –toodetest moodustas linnuliha, teisel kohal oli lihakonservide sissevedu. Taanist toodi enim sealiha, mis moodustas 81% sealt toodud lihast ja –toodetest. Sarnaselt Leedule tõime ka Lätist enim linnuliha (31%) ning lihakonserve (23%)
Autor: Mariann Roos
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele