Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2014 – vastuoluline aasta lihasektorile
Liha ja lihatoodete eksport vähenes aastaga 13,7 miljoni euro ning import 14,8 miljoni euro võrra. Eesti lihatootjaid mõjutas mullu enim kokkuostuhinna langus.
Seoses Aafrika seakatku juhtudega keelas Venemaa mullu 29. jaanuaril sealiha impordi Euroopa Liidust (EL), mis tähendas, et EL kaotas suurima turu oma sealihale. Samas on EL maailmas Hiina järel teine sealihatootja ja esimene sealiha eksportija. Lisaks kehtib 2012. aastast Venemaa impordipiirang ELi elussigadele.
Kas Aasia turg päästab ka seakasvatussektori?
Kuna ELi sealiha tootmine oli 2012. ja 2013. aastal tingituna uute heaolustandardite kehtestamisest vähenenud, siis esialgu jäid hinnad muutumatuks. Euroopa Komisjon prognoosis tootmises küll olukorra taastumist, ent Aafrika seakatku epideemia ja Vene turu kadumine põhjustas turul ebakindluse, mis väljendus ka tootmises. Kaotatud Vene turu kompenseerimise võimalusi näeb EL Aasia turgudel nagu Filipiinid, Lõuna-Korea ja Jaapan.
Seoses 2014. aasta jaanuaris ELile kehtestatud sealiha kaubanduspiirangutega alates veebruarist seda Eestist Venemaale enam ei viidud. Venemaa poolt mullu 7. augustil kehtestatud impordikeeld sulges turu ka veise- ja linnulihale ning vorstile ja muudele lihatoodetele. Turul valitses sealiha üleküllus ning hinnad olid rekordiliselt madalad: aasta lõpuks langes sealiha kokkuostuhind 1,53 euroni kilogrammi kohta. Viimane ei väljendu paraku jaekaubanduses.
Tööstustel käes odavam tooraine
Veidi positiivsem oli olukord neile lihatööstustele, kes kasutavad tootmises odavamat importliha. Lihatööstused tootsid 2014. aastal kokku 263,2 miljoni euro väärtuses toodangut ning eksportisid 42,4 miljoni euro eest. Ehkki turusituatsioon oli kaubanduspiirangutest tulenevalt keeruline, kasvas tööstuste toodangu maht aastaga 13,7% ning eksport tervelt 38,6%.
Uusi turge lisandus viis
Euroopa Liidu riikide osatähtsus liha ja lihatoodete ekspordi sihtriikide seas oli 2014. aastal 95,6% (+4% võrreldes 2013.a) ja impordipartnerite hulgas 99,5% (samal tasemel aasta varasemaga). Kaubanduspartnereid oli liha ja –toodete ekspordis 36, mida on võrreldes aasta varasemaga viie riigi võrra enam. Peamised sihtturud on läbi aastate olnud Läti, Soome ja Leedu, kuhu mullu viidi 82,4% eksporditud lihast ja -toodetest.
Eksporditurgudena lisandusid 2014. aastal Hiina, Horvaatia, Küpros, Sloveenia ja Ungari. Suurima väärtusega oli uute turgude hulgas eksport Horvaatiasse, kuhu viidi külmutatud sea- ja kanaliha. Ungarisse viidi soolatud seapekki ja searasva ning Hiina külmutatud sea rupsi. Sloveeniasse eksporditi külmutatud sealiha ja Küprosele veiselihakonserve.
Eesti päritolu liha ja lihatoodete ekspordi osakaal oli 2014. aastal 74,4%. Eestimaise päritoluga toodangu osakaal ekspordis on võrreldes 2013. aastaga 5,8% kasvanud. Kõige suurem oli kodumaine päritolu vorstide ekspordis, väikseim aga lambaliha puhul.
Autor: Mariann Roos
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele