Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad leppisid esmaspäeval, 1. juunil kokku loomataudide, näiteks suu- ja sõrataud ning linnugripp, leviku peatamise uues õigusloomes.
Eesmärgiks on hetkel kehtivate pigem keerukate loomatervishoiu eeskirjade koondamine ja lihtsustamine ning raportöör Marit Paulseni sõnul on peamiseks põhimõtteks ravimise asemel keskenduda ennetamisele.
Määrus koondab mitmed seni eraldiseisnud õigusaktid, millest osa pärineb 1964. aastast. "Tegemist on hea näitega ELi tasandi õigusloomest. Loomadega töötavad inimesed, olgu tegemist talupidajate, veterinaaride või tapamaja töötajatega, saavad sellest määrusest lähtuda, sest see on selge ja arusaadav," ütleb Paulsen.
Liberaale ja Rootsist esindava saadiku sõnul puudutab taudide ärahoidmine laia teemaderingi: bioloogiline mitmekesisus, loomakasvatustavad, loomatoit, tehnoloogiad ja ravimite kasutamine.
Uued plaanitavad meetmed on mõeldud taudidele, mis levivad loomade hulgas, kuid võivad üle kanduda ka inimestele. Paulsen märgib, et 70 protsenti nakkushaigustest ja taudidest on samad nii inimeste kui loomade seas.
Ta lisab, et kehtima hakkavad põhimõtted on samad nii kari- kui koduloomadele. "Ei ole vahet, kas Sa hoolitsed ühe kassi või koera või 3000 sea eest."
ELis on kokku 13,7 miljonit loomakasvatusettevõtet ning loomakasvatussektori iga-aastane panus ELi sisemajanduse koguprodukti on 156 miljardit eurot.
Sõlmitud kolmepoolne kokkuleppe vajab nüüd heakskiitu EP põllumajanduskomisjonist ja täiskogult, samuti võtab kompromissi osas seisukoha ELi Nõukogu.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.