Põld pildis: Jälgime, kuidas kasvab õlleoder Quench Tartumaal

Koos jõudsa kultuuri kasvuga hakkasid agaralt tärkama ja kasvama ka umbrohud. Eelmisest aastast oli teada, et põllul on probleemiks kare kõrvik ning põldkannike, sel kevadel oli küllalt palju ka põldrõigast, hanemaltsa, muid umbrohtusid mõnevõrra vähem. 29. mail sai põllul tehtud umbrohutõrjet, kasutasime laia toimespektriga segu Lintur 70 WG 120 g/ha + MCPA 0,5 l/ha. Linturiga pritsimise ajaks on suviodral 3. lehe faas kuni võrsumise lõpp, umbrohtudel 2-6. lehte. Nagu ikka herbitsiidide puhul, varajane pritsimine on efektiivsem, võimaldab kasutada registreeritud miinimumnormi ning sellega säästame ka keskkonda. Linturi puhul on oluline selle hea toime madalamatel temperatuuridel (pritsimine alates +7 kraadist) ning mõju umbrohtudele, mis tärkavad vahetult pärast pritsimist. Herbitsiidi kasutamisel soovitame kasutada paagis vähemalt 200 l vett hektarile, rasketes tingimustes vähendate nii võimalikku mõju stressis kultuurtaimele. Tänaseks on umbrohutõrje mõju visuaalselt põllul kenasti ka näha.

Kasvu reguleerimine

Tootmiskatses on odra kasvu reguleerimiseks kasutatud Moddus 250 EC-d. Tuletame siinkohal meelde, et kasvuregulaatori kasutamine olgu pigem natuke varem, kui liiga hilja, Moddus 250 EC-ga ning odra puhul kasutamise ajaks esimesest teise kõrresõlmeni. Kasvu reguleerimine on eriti oluline söödaodra kasvatamisel, mil lämmastikuga väetamine on suurem. Taimed taluvad Moddusega pristimist väga hästi, toode aitab kõrt tugevdada, lühendada, lamandumise risk väheneb olulisel määral, paraneb ka toitainete ja vee omastamine, millel omakorda kaudne mõju saagile. Paagisegus kasutatuna peab arvestama, et Moddus 250 EC ja triasoolid võimendavad teineteise mõju, mistõttu võiks sellises paagisegus Modduse kulunormiks olla 0,2 l/ha.

Väetamine

Leheväetisena sai kogu põld 20. mail lämmastikku, mangaani, magneesiumi, vaske ja tsinki sisaldavat YaraVita Gramitrel`i, kulunormiga 1,0 l/ha. Need mikroelemendid on teraviljadele kõige olulisemad ning just magneesiumipuudust võib igal aastal siin-seal Eestis põldudel näha.

05. juunil sai tehtud  Axaniga pealtväetamine kogu põllule, normiga 100 kg/ha (27 kg N). Odra kasvatamisel õlleodrana on nn "kindla peale minek" kogu vajaliku lämmastiku andmine külvi alla (soovitav kogus 90 kg/ha). Sellisel juhul pole ohtu, et lämmastikväetamise vale ajastamise tõttu kasvuhooajal tõuseks terade proteiinisisaldus lõpuks üle 11,5%, mis on õlleodra puhul oluline kvaliteedinäitaja.

Yara ja Syngenta ühiskatsed (YaraBela Axan, õlleodrad Quench ja Propino) Soomes on aga näidanud, et parimaid tulemusi annab umbes 2/3 lämmastiku andmine külvi alla (kindlasti mitte vähem kui 60%) ning 1/3 andmine külvi peale, puhmiku faasist kõrsumise alguseni (kasvufaas 29-30). Hilisem lämmastikväetamine oluliselt mõjutada odraterade proteiinisisaldust, kuid kuni kõrsumise alguseni antud lämmastikku kasutab taim hiljem terade täitumise perioodil suurema ja raskema tera kasvatamiseks.

Kui te pole kindlad, et lämmastikuga pealtväetamise ajastamine saab hooajal kindlasti õigesti tehtud, andke kogu lämmastik õlleodra kasvatamisel külvi alla!  Meie katses sai Quench õlleodra tehnoloogias 63 kg N külvi alla ning 27 kg N pealtväetisena. Söödaodra puhul toimub Axani jaotatud väetamine.