Autor: Mait Kraun • 26. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Monsanto plaanib ulatuslikku kärpimist

Monsanto avalikustas, et nende eesmärk on kulusid vähendada 300-500 miljoni dollari võrra.

Eelmisel kvartalil olid ettevõtte majandustulemused oodatust paremad. Lähitulevik tõotab tulla aga nende sõnul raskem ja seetõttu tahab Monsanto oma tegevust efektiivsemaks muuta.

USA ettevõte, kes muuhulgas proovib praegu ära osta põllumajanduskemikaale tootvat Syngentat, ütles, et farmid vähendavad madalate toorainehindade tõttu kulutusi ja see mõjutab ka Monsanto seemnemüüki.

„Kui me vaatame sellest aastat edasi, siis näeme, et tööstuses on mitmeid probleeme. Näiteks võib välja tuua välisvaluutade nõrgenemise ja madalad toorainehinnad, mis vähendavad saagi all olevaid hektareid,“ ütles Monsanto. „Nende väljakutsete tõttu plaanime tegevuskulusid 2017. aasta finantsaastaks vähendada 300-500 miljoni dollari võrra.“

Praegu on Monsanto tegevuskulud ühes kvartalis umbes miljard dollarit.

Väetiste ja sööda peale kulutati see aasta vähem

Farmerid kulutasid 2014. aastal väetiste ja sööda peale 337 miljonit eurot vähem kui 2013. aastal, selgub Central Statistics Office (CSO) raportist.

CSO andmetel kulutasid farmerid sööda peale 2014. aastal 298 miljonit eurot vähem kui 2013. aastal. Kulutused väetistele vähenesid vastavalt 48 miljonit eurot.

Kulutuste vähenemine söödale oli mõneti oodatav, sest 2013. aastal oli suurendasid farmerid defitsiidi tõttu oma varusid.

Teraviljade saaki hoiab tagasi ebasoodne ilm

Viimastel kuudel on prognoositud 2015-2016 aasta hooajaks suurt teraviljasaaki. Nüüd on olukord mõnevõrra muutunud, sest International Grains Council (IGC) kärpis oma prognoose esmakordselt. Organisatsioon viitas asjaolule, et nisu saagikus võib ebasoodsa ilma tõttu olla oodatust väiksem.

Oodatavat teraviljade toodangu mahtu (välja arvatud riis) vähendati 2015-16 aastaks 2 miljoni tonni võrra 1,97 miljardi tonnini.

Kusjuures nisu toodangu prognoosi vähendati 4 miljoni tonni võrra 711 miljoni tonnini. Organisatsiooni sõnul „tuntakse järjest rohkem muret ebasoodsa ilma üle“ mitmetes riikides.

„Viimasel ajal ilm olnud ebsaoodne mitmetes piirkondades Põhja-Ameerikas, Euroopas ja ka Musta mere regioonis,“ seisis IGC teadaandes.

Kuna nisusaagi prognoose vähendati, siis oodatakse, et uuel hooajal vähenevad nisuvarud 2 tonni võrra 196 tonnini. Üleüldist maailma teraviljade varude prognoosi vähendati 4 miljoni tonni võrra 422 miljoni tonnini. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tegemist 16 tonnise langusega.

Mured ilmastikuolude üle on hinnad kasvama pannud. Euroopa turul tõusis toidunisu hind nädalaga 3,87 protsenti 187,75 euroni tonnis.

Euronext turul tõusid ka rapsi hinnad – kokku 4,47 protsenti ja tonn maksab 391,25 eurot. Linnaseodra tonnihind jäi eelmise nädalaga võrreldes samaks ja tonn maksab 214 eurot.

Ilmamured panid teraviljad ka USA turul tõusma. Nisu hind kallines 7,35 protsenti ja buššel maksab 5,3975 dollarit. Kaera hind kallines 0,74 protsenti 2,71 dollarini buššelist. Sojaubade hind kallines 0,6 protsenti ja maisi hind 5,07 protsenti. Kumbki maksis vastavalt 9,75 ja 3,83 dollarit buššelist.

Roosuhkru hind tõusis nädalaga 1,02 protsenti ja buššel maksab 11,87 dollarit. Üleeelmisel nädalal jõudsid suhkru hinnad rekordmadalale tasemele.

Ka riisitoodangu prognoose vähendati

IGC vähendas riisitoodangu prognoosi 1 tonni võrra 481 tonnini. Vaatamata sellele oodatakse sellel aastal jätkuvalt rekordilist riisisaaki.

Eksportivate riikide riisivarud vähenevad aga 25 protsendi võrra 8 aasta madalaima tasemeni – 20,9 tonnini.„Varude vähenemine iseloomustas peamiselt Tai ja vähemalt määral ka Vietnami saagi kahanemist,“ kirjutas IGC.Hindade puhul on tähtsaks faktoriks just varud. Kuna nõudlus on olnud suhteliselt nõrk, siis hinnad ei ole vaatamata vähenevatele varudele suutnud märkimisväärselt tõusma hakata. Hinnad on viimase kuu jooksul stabiliseerunud, aga eelmise aasta juuni tasemetest on hinnad jätkuvalt 30 protsenti madalamal.Töötlemata riisi hind on viimase nädala jooksul veidi tõusnud ning kvintal maksab 9,995 dollarit. 

Naftahinnad võivad langema hakata

Neljapäeva õhtuks olid naftahinnad veidi langenud. Vaatamata USA tugevale nõudlusele võib naftahindu veelgi allapoole vedada Iraani sanktsioonidest loobumine ja Kreeka võlakõnelused.Värsked andmed näitavad, et USA ja Euroopa nõudlus nafta vastu on paranenud.Turgudele tekitab muret aga Kreeka ja võlausaldajate vahelised erimeelsused. Kui Kreeka võlausaldajatega kokkuleppele ei jõua, siis võib riik muutuda maksejõuetuks. See võib omakorda anda tugeva löögi Euroopa majandusele ja seega ka oodatavale naftanõudlusele.„Kõik silmad on suunatud Kreekale,“ ütles investeerimisfirma PVM naftaanalüütik Tamas Varga. „Nafta puhul on hetkel risk, et hind langeb.“Naftaturule võib tulla ka suur hulk lisapakkumist Iraanist. Nimelt saabub 30. juunil Iraani tuumaprogrammi kõneluste tähtaeg – kui maailma liidrid ja Iraan jõuavad kokkuleppele, siis Iraani vastu suunatud sanktsioonid tühistatakse ja naftapakkumine suureneb.Konsultatsioonifirma Wood Mckenzie prognoosib, et Iraan võib maailmaturule paisata 2017. aasta lõpuks täiendavalt 600 000 barrelit naftat päevas. Capital Economicsi ennustuse kohaselt võib see number ulatuda isegi miljoni barrelini.„Iraanil võib kuluda aasta või veidi kauem oma tootmismahtude ja ekspordi taastamiseks. Tulevikus lisanduv pakkumine peaks aga juba praegu hindu mõjutama hakkama,“ ütles Capital Economics. „1 miljoni barreli lisamine päevas võib vabalt hinnad uuesti alla 60 dollari barrelist suruda.“WTI toornafta hind hind kukkus nädalaga 0,2 protsenti ja barrel maksab 59,65 dollarit. Brent toornafta odavnes 0,73 protsenti ja ühe barreli eest tuleb välja käia 63,4 dollarit.