Autor: Mait Kraun • 10. juuli 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: Kuumalaine hakkab teraviljade saagikust mõjutama

Arengu lõppfaasis teraviljade saagikus hea; investorid ootavad nisu hinnatõusu, kakao ja maisi osas aga pessimistlikumad; Iraan kukutas nafta hinda.

Euroopa kuumalaine hakkab teraviljade saagikust mõjutama

Euroopa farmerite koostööorganisatsioon Copa-Cogeca teatas, et Euroopa kuumalaine mõjub teraviljadele halvasti ja näiteks saagikus hoopis väheneb.

Organisatsioon ennustab, et Euroopa teraviljade toodang ulatub sellel aastal 296,6 miljoni tonnini – võrreldes eelmise aastaga väheneb toodang seega 24 miljonit tonni. Tegemist on prognoosiga, mis jääb paljude analüütikute ootustele alla.

Tööstusharu grupp Coceral näeb 301,7 miljonit tonni toodangut – ka nemad vähendasid prognoosi, kokku 21,9 miljoni tonni võrra. Analüüsifirma Strategie Grains ootab aga 307,2 miljoni tonnist toodangut.

Copa-Cogeca ennustab, et nende prognoos „võib veelgi kukkuda, sest ilmastikuolude tõttu võib saagikus veelgi langeda.“

Kõige rohkem vähendas farmerite ühing Prantsusmaa toodanguprognoosi. Kokku oodatakse seal 35,58 miljonit tonni saaki, mis tähendab, et võrreldes eelmise aastaga kukub saak 1,9 miljonit tonni.

Teised prognoosijad näevad Prantsusmaal hoopis toodangu kasvu – FCStone prognoosib 37,95 milj. tonnist saaki ja Coceral 37,45 milj. tonnist saaki.

Arengu lõppfaasis teraviljade saagikus hea

Praeguseks korjatud saak on aga sellel aastal „hea,“ ütles konsultatsioonifirma Agritel. Kokku on ära koristatud 15 protsenti pehme nisu põldudest.

Kuumalaine varasemat saagikust nii palju ei mõjutanud, sest hilisemas arengustaadiumis taimed suutsid palava ilmaga paremini toime tulla.

Nisule oodatakse hindade jätkuvat kasvu

Commerzbanki küsitlusest selgus, et investorid ootavad nisuhindade kasvu jätkumist. Samas ollakse maisi ja puuvilla osas negatiivsete väljavaadetega.

Investorid on „jätkuvalt veendunud, et toorainete hinnad on pikaajaliselt kasvamas,“ ütles pank. Vaatamata sellele, et põllumajanduslike toorainete osas ei ennustata kõigele hinnakasvu, arvavad investorid, et nisu hind võiks edasi tõusta.

63 protsenti ettevõtjatest usub, et järgmise aasta jooksul nisu hinnad tõusevad. 16 protsenti ootab nisu hindade langust. Peaaegu kõik finantsinstitutsioonid prognoosisid, et nisu hind tõuseb kolme kuu perspektiivis.

Toidunisu hind odavnes Euronext turul 0,99 protsenti ja tonn maksab 198,5 eurot. Kolme nädala lõikes on nisu tänu kuumalainele tõusnud üle 10 protsendi.

 

 

 

 

 

 

 

 

Linnaseodra hind jäi Euronext turul samaks ning tonn maksab 214 eurot. Rapsiseemnete hind odavnes 0,82 protsenti ja tonnihind on 391,75 eurot. Rapsiseemnete hind on hetkel keskpikas tõusutrendis.

 

 

 

 

 

 

 

 

USA börsil odavnes nisu hind 0,1 protsenti ja buššel maksab 5,81 dollarit. USAs on vastupidiselt Euroopale mitmetest piirkondades liiga palju vihma, mis on tekitnud liigniiskust ja ähvardab omakorda viljasaaki. See on hinnad viimastel nädalatel sarnaselt Euroopale kiiresti kasvama pannud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maisi ja Kakao osas muutusid investorid pessimistlikumaks

Maisi osas olid arvamused aga lahku. Ettevõtjatest kliendid maalisid „negatiivse pildi, aga pangad olid pikaajalises perspektiivis positiivsemalt meelestatud,“ ütles Commerzbank.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

USA börsil kallines maisi hind 1,3 protsenti ja buššel maksab 4,2875 dollarit. Kuna maisile oodatakse suurt saagikust, siis peaks hinnatõus mingil hetkel peatuma.

Kakao puhul on ettevõtjad muutunud pessimistlikumaks – tõsi, hinnad on märtsist alates (mil eelmine küsitlus läbi viidi) 20 protsenti kasvanud. Nad ootavad, et kakao hinnad „stagneeruvad“ praegustel tasemetel. Finantsinstitutsioonid on aga „väga optimistlikud.“

50 protsenti neist usub, et hinnad tõusevad kolme kuu perspektiivis. 6 kuu ja 12 kuu jooksul ennustavad tõusu 63 protsenti finantsinstitutsioonidest.

ÜRO ennustab toodangu kasvu ÜRO ujus aga vastuvoolu ja teatas, et tõstis oodatavat teraviljade toodangut. Peamisteks põhjusteks on Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika maisitoodangu kasv.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon tõstis oodatavat globaalset teraviljatoodangut 2015-16 aastateks 2,2 miljoni tonni võrra 2,527 miljoni tonnini. Nad arvestasid prognoosi hulka ka riisitoodangu.Prognoosi tõstmine on kontrastne praeguse turuolukorraga, kus teraviljainvestorid tunnevad muret ilmastikuolude üle. Argentinas, Canadas ja Euroopa Liidus on liiga vähe vihma, USA keskosas aga liiga palju.Vaatamata sellele ütles ÜRO allorganisatsioon, et „maailma teraviljade toodangu perspektiiv on 2015. aastal jätkuvalt positiivne, vaatamata ilmastikuolude halvenemisele mitmetes piirkondades.“

Iraani tuumakõnelused panid nafta hinna kukkuma

Iraan oli lähedal ajaloolise kokkuleppe saavutamisele läänega ja see pani nafta hinna järsult kukkuma.Nafta hinnad kukkusid esmaspäeval üle 5 protsendi – WTI toornafta kukkus 7,25 protsenti ja Brent odavnes 5,89 protsenti. langesid hinnad nii järsult aprilli alguses.Kokkuleppele Iraaniga jõuti väga lähedale jõutud. Kui sanktsioonidest loobutakse, siis saab Iraan oma naftaeksporti märkimisväärselt suurendada. Juba praegu on naftaturul ülepakkumine ning Iraani kokkulepe võib naftahinnad uuesti põhjasid testima viia.„Naftaturule võib tulla 2016. aastal märkimisväärne lisa,“ ütles Oil Price Information Service’i peaanalüütik Tom Kloza.Iraanil on 158 miljardit barrelit naftareserve, aga selle nafta eksportimist on peamiselt blokeerinud riigi tuumaprogrammi tõttu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid.Nädalavahetusel teatas üks Venemaa ametnik meediale, et kokkulepe on 90 protsendi ulatuses valmis ja alles on vaid protseduurilised küsimused.Kõneluste viimastel päevadel on pinged aga suurenenud ning kokkuleppe viimastest takistustest pole üle saadud.Nafta hinnalangus peatus ning nädala kokkuvõttes kukkus WTI toornafta hind 7 protsenti ja brent odavnes 5,4 protsenti. Kumbki maksis nädala lõpuks 52,6 ja 58,49 dollarit barrelist.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960