Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Oleme tänaseks läbirääkimistel kohalike omavalitsuste ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 26 võimaliku matmispaiga osas üle Eesti,“ ütles riiklikku loomatauditõrje komisjoni juhtinud Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise, söötade ja loomakaitse osakonna juhataja Maarja Kristian. „Komisjon oli üksmeelel, et matmispaikade valikul tuleb ennekõike tagada keskkonnaohutus, samuti peavad olema välistatud tiheasustusega piirkonnad. Eelvaliku tegemise käigus selgus, et mõnes maakonnas pole keskkonnakaitselistel põhjustel praeguse teadmise põhjal võimalik matmispaiku leida.“

Komisjon arutas toimunud istungil matmispaikade eelvaliku protsessi, Veterinaar- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti koostööd matmispaikade valikul, lisaks arutati seniste matmispaikade keskkonnaseirega seotud küsimusi. Võimalike matmispaikade eelvalik kinnitatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Kasutatav matmispaik otsustatakse igal konkreetsel juhul lähtuvalt tauditõrjeriskidest ja võimalikult optimaalsest logistilisest lahendusest, vaadates riiki kui tervikut.

Keskkonnaministeerium korraldab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaametiga täiendavad uuringud eelvalikus olevates matmispaikades. „26 eelvalikus olevat matmispaika on praegu hinnatud keskkonna seisukohast sobivaks. Täiendavate uuringute raames täpsustatakse matmispaikade parameetreid ja vajadusel tehakse ka proovikaevamisi või -puurimisi,“ ütles Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. „Samuti leidsime komisjonis, et kuigi taudipuhangu korral käsitletakse iga juhtumit eraldi, ei tohiks hädaolukorras olla loomsete jäätmete kahjutustamine seotud konkreetse maakonnaga ning vajadusel peab olema võimalik matta ka teise maakonda.“

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad. Istungilt puudusid Politsei- ja Piirivalveameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad. Riiklikku loomatauditõrje komisjoni on alates 29. septembrist maaeluministri käskkirjaga liidetud ka maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad.