Atria Eesti AS juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on nende viiest farmist kolmandas ehk punases ohutsoonis üks farm, mille sigu tapetakse ja lõigatakse teistest farmidest eraldi päevadel, ladustatakse eraldi ning nende käitlemisel ja müümisel kehtivad piirangud. "Sellest tsoonist pärit liha ei tohi eksportida, seda tuleb eraldi jälgida," rääkis Horm.
Horm lisas, et farmides on täielik eriolukord. "Inimeste töökoormus on suurenenud, kedagi farmi ei lasta, et mina olen ise ka oma farme viimase aasta ainult aia tagant näha saanud, sisse sinna kedagi ei lasta. Pluss veel täiendavad kogused hügieeni- ja desinfitseerimisvahenditele, nii et kulud on kõrged, tööd on palju, elame nagu noatera otsas."
Atria Eesti ühes kuus käideldavate sigade hulk on kukkunud 10 000 pealt 8000 peale ja seetõttu jääb osa inimesi ka tööta. "Kui meie mahud vähenevad, siis väheneb ka meie töötajate arv ja seda täiesti selgelt korrelatsioonis meie tootmismahtudega," tõdes Horm.
Horm leidis, et seakasvatuse praegusel kujul jätkumiseks peaks riik kaaluma otsetoetuste rakendamist. "Lühiajalises perspektiivis on see ikkagi ainus võimalus selle põhikarja olulist vähenemist vältida."
Atria Eesti nõukogu esimees ei näe tulevikku kuigi positiivsena ning on kindel, et seakatk jääb Eesti pinnale kümneks aastaks või kauemgi. "Me lihtsalt peame õppima sellega koos elama," ütles Horm ja lisas, et elatakse päev ning nädal korraga, sest ei teata, kuidas Euroopa Liidus impordi- ja ekspordipiirangud toimima hakkavad.
Kuna toodangut eksportida ei saa, on Atria Eesti jäänud hätta. AS HKScan Estonia ehk Rakvere Lihakombinaat kuulub Põhjamaade juhtivasse lihatööstuskontserni ja on Eesti suurim lihatööstusettevõte. Oma tootmist pole nad vähendanud, aga ärritasid avalikkust teatega, et hakkavad Soomest sigu juurde tooma.
AS HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tõi põhjusena, miks Rakvere Lihatööstus hakkab sealiha sisse tooma Soomest või mujalt, välja selle, et Rakvere Lihatööstusel on koostöölepingud partneritega Lätis ja Leedus, kuhu ei saa meie kolmandast tsoonist pärit liha eksportida. "See eelkõige oli mõeldud reeksporti ehk Läti ja Leedu turule ja selle põhipõhjus on tingitud Eestis tänasel päeval kehtivatest seatsoonidest, mis on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud."
Baltikumi kõige suurema lihatööstuskontserni tapamaja pole Soormi sõnul oma 25-aastase ajaloo jooksul veel nii suure intensiivsusega töötanud. "Käesoleval aastal me tapame Rakvere Lihakombinaadi tapamajas 260 000 siga meie oma Rakvere farmide süsteemist, pluss 40 000 siga Eestis varutavate lepingute alusel. Võin, käsi südamel, öelda: Rakvere Lihakombinaat kui ettevõte, tapamaja, turuliider, suurim lihatööstuse tööandja, suurim netoeksportija ei ole pööranud selga Eesti seakasvatajale," kinnitas Soorm.