• 04.11.15, 09:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PRIA jagas tulemuslikkuse parandamiseks üle 50 miljoni toetust

PRIA vahendusel on käesoleval aastal olnud võimalik kahel korral taotleda põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust. Esimene taotlusvoor toimus 27. veebruarist 12. märtsini. Teine erakorraline taotlusvoor augustikuus, oli suunatud seakasvatajatele seakatkuga seotud bioohutusnõuete täitmiseks või seakasvatuse lõpetamiseks.  Mõlema taotlusvooru määramisotsused tegi PRIA oktoobri lõpuks.
Veebruaris toimunud esimeses taotlusvoorus taotles toetust 736 põllumajandusettevõtjat kokku ligi 91 miljoni euro suuruse toetuse saamiseks. Teisest taotlusvoorust soovis toetust 41 taotlejat ligi 6 miljonit eurot. Kuna meetme esimese taotlusvooru eelarve oli 47,5 miljonit eurot, siis selle vooru puhul said taotluse rahuldamise otsuse kõik nõuetele vastanud taotlused, mis mahtusid hindamispunktide alusel eelarve piiresse. Teise taotlusvooru eelarve,  10 miljonit eurot, võimaldas rahuldada kõik nõuetele vastanud taotlused. Kokku määras PRIA kahes taotlusvoorus toetust 50 692 283 eurot 422 taotlejale.
Toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja investeeringu ellu viima ning pärast tegevuse elluviimist esitama PRIA-le maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Seda saab teha kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliik.  Toetust said taotleda äriühingud ja FIEd, kelle põllumajanduslik müügitulu on olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 14 000 eurot ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta sõltub planeeritud tegevustest, kokku võib taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot.
Toetust saab kasutada põllumajandusliku otstarbega ehitiste ja rajatiste jaoks, sinna paiksete seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Määruses sätestatud tingimustel saab toetust ka liikuva põllumajandustehnika soetamiseks  ning mahepõllumajandustootja puhul on toetatav kasutatud tehnika soetamine. Kõige rohkem küsitigi esimeses taotlusvoorus toetust mobiilse masina või seadme ostuks, samuti statsionaarsete seadmete jaoks. Teises taotlusvoorus soovis 2/3 taotlejatest toetust kasutada bioohutusnõuete täitmiseks ja kolmandik taotlejaid seakasvatuse lõpetamisega seoses muudesse põllumajandusvaldkondadesse investeeringute tegemiseks.
Käesoleva aasta detsembrikuusse on planeeritud veel üks kõnealuse meetme taotlusvoor, mille eelarve on 20 mln eurot.
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus MAK keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Allikas: PRIA pressiteade 02.11.2015.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele