• 16.12.15, 09:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

MES maksab stipendiumi

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksab taas ühekordset õpitoetust, mis on mõeldud Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele.
Sel aastal pälvisid ühekordse õpitoetuse suurusega 500 eurot kaks Eesti Maaülikooli tudengit: Diana Salf, kes õpib põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval, ning Katrina Lang, kes õpib vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval.
Toetuse taotlemiseks tuleb õpilasel täita ankeet, kus tuuakse välja oma erialane tegevus nii koolis kui kooliväliselt ning kirjutatakse essee, kus selgitatakse, kuidas seotakse oma tegevus maaeluga nüüd või tulevikus. Lisaks arvestatakse keskmist hinnet ning kooli soovituskirja. Sel aastal esitas taotluse toetuse saamiseks 11 üliõpilast.
„Kuna stipendiaadid valitakse välja taotluste alusel, siis on oluline, et taotlusankeedid oleks hoolikalt täidetud. Seega on lisaks õpilaste enda kirjapandule oluline ka koolipoolne soovitus ning seetõttu julgustame koole igati oma tublisid õpilasi kiitma,“ rääkis Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige ja toetuste andmise komisjoni esimees Andres Vinni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toetusesaajad määrab komisjon, kuhu kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, ajalehe Maaleht ning sihtasutuse Erametsakeskus esindajad.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele