Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sirje Potisepp: Toidutootja keeruline 2015. aasta
"Lõppev aasta oli kogu toiduga tegelevale sektorile üks katsumusterohkemaid, minule tööalaselt üks raskemaid pea 30 aasta jooksul, mil olen sektoris töötanud. Möödunud aastal kehtestatud Venemaa sanktsioonidele lisandus tänavu veel suurt osa Eestimaast laastanud seakatk. Mõlemad tegurid lõikasid ära märkimisväärse osa välisturust ning seadsid tooraine hindadele tugeva surve. Kui poliitilistest teguritest saadud tagasilöökidega on tänaseks suudetud kohaneda ning valdavalt ikkagi uued eksporditurud leida, siis seakatku osas pole meil täna mingit kindlust, et see tuleval aastal taas meie lihatootjaid ei kimbuta. Kuigi möödunud aasta lõpus, 22. detsembril, jõustus Euroopa Komisjoni uus rakendusotsus, mis annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel ja elussigadega kauplemisel, on olukord ikkagi äärmiselt murettekitav," rääkis Potisepp. "Lisaks sellele Keskkonnaministeeriumis valmivad eelnõud ja Sotsiaalministeeriumis valmiv Toitumise ja liikumise roheline raamat, kust kahjuks näen meie ettevõtetele tulemas aina piiranguid ja kohustusi, mis kõik lõppkokkuvõttes meie toiduainete hindu taas kergitama hakkavad. Samuti teeb murelikuks Eesti poliitiline suundumus ja majanduskeskkond tervikuna."
Oli ka häid asju. Sirje Potisepp sõnas, et muidugi oli möödunud aastas ka head, mida tasub meenutada ja pidada töövõiduks. "Kõige enam rõõmu valmistab see, kui tarbijad meie tooteid armastavad ning neid osta tahavad. Möödunud aastal läbi viidud EMORi uuring näitas, et 88% tarbijatest valib toidukorvi Eestimaiseid tooteid, see tulemus on kõrgem kui ühelgi varasemal aastal. Rõõmu valmistab ka see, et me võime päris julgelt öelda, et Eestis valmistatud tooted on saavutanud oma kvaliteedi poolest väga tugeva taseme. Ma ei ole selle üle liidu juhina mitte ainult rõõmus, vaid ka uhke," ütles Potisepp.
2016 - efektiivsus, tervislikud tooted, uued turud
2016. aastal jätkavad toidutööstused efektiivsemate lahenduste ja uute turgude otsimist. Senisest enam tuleb panustada ka tarbijate sisuliste vajaduste mõistmisele. "Tootearenduses on ka järgmise aasta märksõnaks tervislikkus - täisteratooted, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine, vitamiinide ja kasulike bakterite lisamine, uute maitsekoosluste loomine, loodussäästlikumate pakendite kasutuselevõtt jne.," tõi näiteid Potisepp ja lisas, et ka murekohtadest tuleb rääkida. "Ei saa mainimata jätta tööjõuprobleemi kestvust ning ettevõtjate ebakindlust, mis pärsib suuremate investeeringute tegemist. Paljud lahkuvad Eestist, elanikkond vananeb ning headest töökätest on jätkuvalt puudus. Samuti on eelseisva perioodi oluliseks küsimuseks kindlasti, kuidas kasvatada tööjõukuludest kiiremini efektiivsust. Veelgi konkreetsemaks ja kitsamaks minnes teeb mind väga murelikuks kogu toidusektori sattumine poliitiliste tõmbetuulte kätte. Pean silmas siin eelkõige joogisektorit ja Toitumise ja liikumise rohelist raamatut. Viimase puhul ähvardatakse meid kõiki näiteks toidumaksudega."
Küsimusele, kas põllumajandustootja võiks-peaks ise leidma lahendusi oma toodetu väärindamiseks, vastas Potisepp, et kindlasti on see oluline ja turul on ruumi pisimeiereidele või lihatööstustele. On aga ka asju, millele tuleks tootmise alustamisel mõelda.
"Toote turule toomine, selle väljatöötamine, valmistamine ning turundamine on palju teadmisi ning kogemust nõudev protsess. Sellega nullist alustada on väga kulukas ning aeganõudev, mis ei pruugi otstarbekas olla. Eesti tööstused on tänaseks selles rollis saavutanud väga kõrge taseme ning meil on hea meel, kui meid selles jätkuvalt usaldatakse," selgitas Potisepp. "Väiketootjatel on tarbija toidulaual oma nišš välja kujunenud ning ma ei näe põhjust, miks ei võiks konkurents selles osas tugevneda, eelkõige ka importtoodete arvelt. Leian aga, et seejuures tuleks teineteise suhtes ikkagi lugupidamist säilitada ning oma toote reklaamimise eesmärgil teisi mitte halvustama asuda."
TASUB TEADAToiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 16% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse - toidutööstustes töötab üle 14% töötlevas tööstuses hõivatutest.
2014. aastal toodeti toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,5 mld euro eest toodangut, mis oli 7% rohkem kui eelneval aastal ja sellest 35% eksporditi.Toiduainetööstuse müügitulu oli 2014. aastal 1,85 mld eurot ehk 4,8% rohkem kui eelmisel aastal.Kulude, eriti tööjõukulude, kasv vähendas kogukasumit. Toiduainetööstuse kogukasum oli 2014. aastal 113 mln eurot s.o. vaid 6% müügitulust.
Investeeringud Investeeringud 2014.a. - 60,1 milj. Eurot*
Hetkel kuum
- s.h. piimatööstus 11,1 milj*- s.h. lihatööstus 10,2 milj* Investeeringud 2015.a. - 22,5 milj. Eurot**- s.h. piimatööstus 5,9 milj**- s.h. lihatööstus 2,3 milj**
* - kiirstatistika
** - I ja II kvartali andmedAllikas: Statistikaamet
Toiduliit on teinud oma liikmete hulgas küsitluse, kus ettevõtted hindasid esmaseks aastaseks vajaduseks investeeringute järele ca 65 miljonit eurot.
Väljakutsed 2016. aastalEkspordi arendamine ja uute turgude leidmine Eesti toodetele, näiteks:
" Itaalia: juust" Aafrika kontinent: õlu, siider, vesi, külmutatud kala" Kõrgõzstan: piim, juust, koor" Malaisia ja Pakistan: õlu, siider, energia jook" Türkmenistan: vadak" Uruguai: nisust valmistatud püülijahuNutikam turundus ja suundumus veelgi tervislikema toodete pooleTööjõu puudus ning palga surve, tootlikkus ei jõua järeleKoostöö jaekaubandusega, Privat Label'i allakäikToimetulek poliitilistes tuultes
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele