Tere AS esitas saneerimisavalduse

Vaatamata pingutustele ei ole jõutud Tere AS'i finantseerivate pankadega kokkuleppele laenude pikendamise osas ning antud olukord mõjub halvasti ka teistele ettevõtte võlausaldajatele. TERE ASi juhi Oliver Kruuda sõnul koheldakse kõiki osapooli võrdselt ja ka n.ö ostuhuvilisi on piisavalt.

Koostöös nõustajatega otsitakse konstruktiivset ja kiiret lahendust pangalaenude tasumiseks.Ettevõtte on läbirääkimistes mitmete strateegiliste huvilistega, kelle pakkumised ettevõttele  ületavad kohustusi 1,7 kordselt.Saneerimismenetlus kui seadusjärgne protsess võimaldab ettevõttel lahendusi otsida mõistlikul viisil. Peatub viiviste arvestus ning ettevõtet ei ole võimalik ebamõistlike jõuvõtetega survestada, sh pahatahtlike pankrotiavaldustega.Pärast saneerimismääruse vastuvõtmist on ettevõttel 60 päeva aega koos nõustajatega välja töötada kava tekkinud võlgnevuste tasumiseks. Nõuded kujundatakse ümber eelkõige tähtaja osas, millega lepitakse kokku tekkinud võlgnevuse tasumine kokkulepitud perioodil.Jooksev majandustegevus on kasumlik ja ettevõte suudab oma majandustegevust finantseerida. Igapäevane majandustegevus jätkub, sest saneerimismenetluse ajal ei tohi seadusejärgselt lepinguid lõpetada.Ettevõtte hankijate, tarnijate ja töötajate igapäevases tegevuses muutusi ei ole. Muutused puudutavad enamjaolt vaid neid osapooli, kelle ees on ettevõttel täitmata tähtajalisi rahalisi kohustusi – eelkõige pankasid.Ettevõte töötab koos saneerimisnõustajatega välja kõiki osapooli rahuldava plaani.

Ka on Kruuda sõnul paremad ajad ees. Palju on räägitud riigi plaanist toetada ühistulise tootmise rajamist. Summa selleks on 18 miljonit eurot. Teada on aga ka see, et nii mõnigi muu ühistuline tööstus on selle raha saamiseks omad projektid esitanud, olgu nad siis näiteks kalatöötlejad või teraviljakasvatajad. „Selle riigiabiga on vaja teha vaid tarkasid investeeringuid või alternatiivselt see raha investeerida turgudele sisenemiseks, turgude avamiseks. Ehk see investeering peaks tegelikult minema Riikliku Ekspordi Arengu Ettevõttesse, et teha ja arendada Eesti Ühtset Toidu Brändi ja siis seda tugeva meeskonnaga maailmas müüa,“ ütles Kruuda ja lisas, et see ei pea olema vaid piim, vaid selle Brändi alla peaks mahtuma ka muu põllumajandustoormest toodetav ja eksporti otsiv tooraine.HEA TEADA

Tere ASi käive 2014. aastal oli 86,49 miljonit eurot. See kasvas võrreldes 2013. aastaga 6,92% võrra. Eestis kasvas käive 2,95% võrra. Ekspordikäive Euroopa Liitu kasvas 43,09% võrra. Muu ekspordi osa aga langes 23,13% võrra. Languse põhjuseks tuuakse Vene embargo.Brutokasumiks kujunes 2014. aastal 15,26 miljonit eurot.Kontsern investeeris põhivarasse 2014. aastal 5,69 miljonit eurot. Suurimaks investeeringuks oli valmistoodangu ja taaralao ehitus Põlva tehasesse.