Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilmus uuring kloonitud loomadest saadud toodete erimärgistuse kohta

Ilmus uuring kloonitud loomadest saadud toodete erimärgistuse kohta
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Euroopa Parlament nõudis möödunud aastal erimärgistuse kasutuselevõttu kloonitud loomadest saadud toodetel.

Euroopa Komisjon tellis põhjaliku uuringu sellise märgistuse võimalikkuse ja eriti maksumuse kohta. Uuring keskendub peamiselt veiseliha, piima- ja sealihasektoritele,....

kuid ka lamba- ja hobuselihale. Rõhutatakse, et põllumajandusloomade kloonimist toidu tootmise eesmärgil EL-s ei praktiseerita ning ühtki taotlust selliste toodete turustamiseksei ole esitatud.Tarbijal on võimalus selliste toodetega kokku puutuda vaid kolmandatest riikidest tulnudimportliha ja piimatoodete, imporditud elusloomade või tõuaretuseks sisse toodud geneetilise materjali kaudu.Kloonitud loomadest saadud toodete märgistamiseks tuleks sisse seada mahukas süsteem, mis peaks hõlmama järgmisi aspekte:• Loomade päritolu (põlvnemise) registreerimine

See ei ole praegu ELs kohustuslik ning on suured erinevused loomade registreerimises nii liikmesriikides, erinevate liikide ja imporditud loomade vahel. Kui see nõue kehtestada, on vaja investeerida andmebaaside, kommunikatsioonitaristu, kaasnevate teenusteloomisse ja süsteemihooldusesse. Uue eraldi registri loomine iga loomaliigi kohta igas liikmesriigis vajab kümneid miljoneid eurosid. Register peaks sobima ka imporditudloomadele. Tulemusena võib tekkida olukord, kus EL tõuaretajad ei oma enam juurdepääsu kõrgekvaliteedilisele geneetilisele materjalile.• Individuaalne loomade identifitseerimine

Suur liikide mitmekesisus, mida on võimatu harmoniseerida. Süsteemi rakendamine maksaks EL loomakasvatussektorile 363 miljonit eurot nõuetele vastavusse viimiseks, millele lisandub ligikaudu 504 miljonit eurot identifitseeritud loomade märgistamiseksja 317,4 miljonit eurot identiteedi ja põlvnemise registreerimiskuludeks. Märkimisväärsed kulud kaasneksid ka importloomade identifitseerimisel.• Info kloonimise kohta peaks olema kättesaadav terve tarneahela lõikes

Iga loomse toote identifitseerimine konkreetse loomaga nõuaks süsteemi edasiarendamist alates loomade liikumise jälgitavusest tarneahelas või kloonitud loomade ja neist saadud toodete eraldamist. See peaks kehtima ka importtoodete kohta ning sellise süsteemi maksumus oleks märkimisväärne.• Tõendusmehhanism.

Ainult DNAtest ei erista kloonitud looma tavapärasest. Kombinatsioon DNA ja dokumenteeritud andmetest esitaks mitmeid praktilisi väljakutseid ning läheks maksma umbes 9 miljardit eurot. Sama ka impordile koos olulise maksumusega.Kokkuvõttes oleks uue märgistussüsteemi hinnanguline maksumus 10 miljardit eurot. EL-s kehtivad üksikasjalikud nõuded toiduainete märgistamisele, kuid seni ei nõuta loomsetetoodete sidumist konkreetse looma päritoluga. Seetõttu puudub ka vastav seadusandlus.Loe uuringust lähemalt Euroopa Komisjoni kodulehelt

Allikas: EPKK

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736