Eesti maaeluvõrgustiku delegatsioon väisas Moldovat
Kolme veebruarikuu päeva jooksul sai teoks viis seminari ja 8 kohtumist nii Lõuna- kui ka Põhja-Moldovas ning loomulikult ka pealinnas Chisinaus. Sündmuste peateemaks oli Eesti LEADER kogemuse tutvustamine Moldova ametiasutustele, kohalike omavalitsustele ja kodanike organisatsioonide esindajatele.
Eesti LEADER ei ole Moldovas võõras teema
Eelmise aasta sügisel väisas Moldova delegatsioon Eestit. Tutvuti Põhja-Harju Koostöökoja, Kodukant Läänemaa ja Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia elluviimiseks tehtud projektidega.
Moldova põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia 2014-2020
Esimene kohtumine pealinnas, Moldova põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ministri asetäitjaga, tõi selguse, et Moldova põllumajanduse ja maaelu arengu strateegia aastateks 2014-2020 sisaldab ka kohaliku algatuse toetamist. Kuid ministeeriumis pole veel hetkel maaelu küsimustega tegelevat struktuuriüksust.
HEA TEADA: Moldova on väike riik, nagu Eestigi.
Pindalalt Eestist väiksem - 33,8 tuhat m2 (Eesti 45,3 tuhat m2).
Elanike arv on Eestist suurem - 3,55 miljonit elanikku (01.01.2015).
58% elanikest elab maapiirkonnas.
"Probleeme jätkub" räägib aseminister. "Näiteks põhjavee teema." Minister joonistab paberile Moldova ja kahele poole suured jõed – Dnestr`i ja Prut`i. "Asume platool ja meie vesi lihtsalt voolab neid suuri jõgesid pidi meilt ära Rumeenia ja Ukraina suunas. Põhjavett on väga vähe."
Moldova maaelu strateegia kolmanda prioriteedi üks alameesmärkidest näeb ette soodustada kohaliku kogukonna kaasamist maapiirkonna arengusse.
Kohaliku algatuse toetus peaks hõlmama ka seda, et kohalik elanikkond saaks avaldada arvamust selle kohta, mida selleks teha, et elutingimused tema piirkonnas paraneks.
"Maapiirkondade atraktiivsuse tõstmine on oluline – see hõlmab nii kohalike teenuste sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide parendamist ja maakogukonna jaoks vajaliku infrastruktuuri arendamist," on kirjas arengustrateegias. Eelarve kohaliku algatuse toetamiseks Moldovas on 27,6 miljonit eurot perioodi peale kokku. (Võrdluseks, Eestis LEADER-meetme eelarve kokku 90 miljonit eurot).
LEADER-meetod toetuste jagamisel vajab selgitamist
Moldova taristu- ja regionaalarengu ministeeriumi aseministri sõnul on regionaalareng oluline ja neil on mitmed infrastruktuuriprojektide programmid töös. Maapiirkonnas on näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojektid väga olulised. Üks Moldova maapiirkonna arengut pärssiv tegur on füüsilise taristu kehv olukord, see vajab kas remonti või rekonstrueerimist. Eriti just maapiirkonnas on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid halvas seisukorras. Vee kvaliteet ei vasta alati hügieeninõuetele.
LEADER-meetodi selgitus tekitab rida küsimusi, nagu näiteks: Kas tegevusgrupid saavad ise valida, milliseid projekte tehakse? Kui suur on optimaalne tegevusgrupi suurus, mitu omavalitsusüksust peab sinna kuuluma? Kas Moldova piirkondlikud regionaalarengu kavad ei saaks olla selliste LEADER projektide valiku aluseks? Miks sellist projektide valikuprotsessi vaja on, kohalike omavalitsusüksuste juhtorganid saavad samuti projektide valikuga hakkama.
LEADER-meetodi ja valikuprotsessi selgitamist jätkus ka EL-ÜRO arenguprogrammide keskuses (UNDP)
UNDP spetsialistid haldavad ka mitmeid maaelu arengule suunatud projekte. Näiteks on neil plaanis Moldova autonoomses territoriaalüksuses Gagauusias käivitada kohalikule arengule suunatud pilootprojekt. Umbes 50 kogukonda hõlmav projekt on suunatud kohalike teenuste arendamisele ja piirkonna liikuvuse parandamisele. Pilootprojekti raames saavad toetust taotleda ka mittetulundussektori organisatsioonid, kuid vastupidiselt LEADERile, peab avaliku võimu liikmeskond oleme MTÜs suurim.
Moldova visiidi ajal toimus veel rida kohtumisi erinevates omavalitsus üksustes või arenguasutustes, nagu näiteks sotsiaalse algatuse ja arengu instituudis IDIS "Viitorul", Gagauusias autonoomse territoriaalüksuse valitsuses, Cujusna omavalitsuses, Moldova põhjaregiooni regionaalarengu agentuuris ja keskregiooni regionaalarengu agentuuris. Kogu visiiti aga korraldas Moldova poolt valitsusväline organisatsioon - Moldova välispoliitika assotsiatsioon.
LEADER seminarid – Eesti LEADER kogemused
Eestit reklaamiti välja kui väga edukat Euroopa Liidu LEADER-meetme rakendajat!
Aastatel 2009-2014 on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames viidud ellu 7 186 projekti. Leader meetme eelarve oli kokku 85,8 tuhat eurot, millest kasutamata jäi ainult 0,9%. Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskusest ja Ene Sarapuu, LEADER tegevusgrupist Kodukant Läänemaa oma ettekannetega igati kinnitasid seda.
Ave Bremse tutvustas oma ettekandes LEADER-lähenemise põhimõtteid ja ajalugu, kohalike algatusgruppide esimesi samme Eestis, külaliikumise KODUKANT rolli selles. Põhjalikult oli ettekandes kajastatud LEADER-meetme rakendamise detaile – tegevusgrupi moodustamine, strateegia sisu ja hindamiskriteeriumid jpm . Väga olulised on näited ja LEADERi rakendamise praktiline külg – sellest rääkis Ene Sarapuu, Kodukant Läänemaa tegevjuht.
"Seminaride ülesandeks oli aidata kohalikel Moldova ametiasutustel, ettevõtjatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel paremini aru saada Eesti LEADER kogemust." kirjeldab seminaride eesmärki Ene Sarapuu. "Usun, et meie delegatsiooni optimism ja säravad silmad Eesti kogemuse jagamisel aitavad Moldovas maaelu arengule uut hoogu anda. Moldovlaste huvi koostöö vastu meiega oli üsna suur, kuid täna on siin mõningaks takistuseks moldovlaste vähene organiseeritus LEADER-i mõistes. Kogemus, mille sain sellelt reisilt, on kohati nostalgiline, aga siiski innustav, et sellist Eesti kogemust on võimalik jagada teistele maadele."
Seminarid ja kohtumised said teoks Eesti-Moldova koostööprojekti "Kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmine maaelu arengu valdkonnas", mis oli toetatud ka Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö programmist.
Neli nädalat pärast visiiti …
Visiidi Moldova poolsed korraldajad kirjutavad: "Pärast meie seminari Comratis, Gagauusias on mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused arutanud, kuidas luua avaliku ja erasektori partnerlusi maaelu arenguks. Soov on käivitada koostöö Eesti kohalike tegevusgruppidega." See on konkreetne tulemus meie tööle.
Hetkel on hea võimalus koostööks taotleda toetust Välisministeeriumist, kus Moldova on üks sihtriike, kellega arengukoostööd toetatakse. Taotlusvoor on pikendatud kuni 24. märtsini 2016.a. Toetus kuni 95% toetatavatest tegevustes, maksimaalne toetuse summa 15 tuhat eurot.
Toetuse taotlemise tingimustega saate tutvuda www.vm.ee/et/arengukoostoo-ja-humanitaarabi
Pärast visiit on käimas vilgas kirjavahetus koostööpartnerite otsimiseks-leidmiseks
"Kuigi otseselt LEADER-lähenemisel põhinevate partnerluste loomisega läheb Moldovas veel natuke aega, siiski mitmed piirkonnad on huvitatud koostööst ja kogemuste saamisest." selgitab Ave Bremse. Alljärgnevalt loetelu organisastioonisest, kes meiega on juba ühendust võtnud. Täpsema info saamiseks palun kirjutada Avele - ave@maainfo.ee
Eestiga on koostööhuvi:
- Põhjaregiooni regionaalarengu agentuuril (Regional Development Agency North) adrnord.md/
- Valitusväline organisatsioon Välispoliitika assotsiatsioonil (Foreign Policy Association) www.ape.md/index.php
- Valitsusvälisel organisatsioonil „Pro Cooperare regionala“, kes on olnud partnerorganisatsioon ka Läti LEADER FOORUMI Moldova-Läti projektides procore.md/index.php
- Teli?a külal koos naaber küladega telita.primarie.md/
- Keskregiooni regionaalarengu agentuuril (Regional Development Agency Center - ADR Centru) www.adrcentru.md/
- Gagauusia omavalitsusel
- Gagauusia teadus-uurimisinstituudil www.gbm.md/
- Teadus, info-, koolitus- ja konsultatsiooni organisatsioonil ODIMM www.odimm.md/
- Täiendusõppekoolil Pro Business Nord www.pbn.org.md/en/
Moldova visiidi programm ning ettekanded vene ja inglise keeles on kättesaadavad maainfo.ee/index.php.
Vaata lisaks: http://www.maainfo.ee
Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonna juhataja
