Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile ministri määruse muudatuse, millega lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.

- Riik plaanib piirata „euroheinategu“
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Eriti tänases põllumajandussektori olukorras peab maksumaksja toetus minema tegelikule põllumajandustootjatele, mitte nn euroheina tegijatele, kes toetuse saamiseks vaid hekseldavad rohtu ega tegele päriselt põllumajandusliku tootmisega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast 10% puhul. „Osa maaomanikke on aga praegusest korrast üritanud mööda hiilida. Üks drastilisi näiteid on juhtum, kus inimene jagas maakasutuse 28 osaks, et mahtuda 10 hektari nõude alla ja saada nn euroheina tegemise eest toetus ikkagi kätte,“ ütles minister.Maaeluministri määrust „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustoetus“ muudetakse selliselt, et 2016. aasta taotlusvooru puhul lubatakse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast. „Hekseldamist ja niite maha jätmist täiesti välistada ei saa, sest looduslike tingimuste tõttu ei pruugi see alati olla mõistlik või võimalik,“ selgitas minister Kruuse.Kliima- ja keskkonnatoetuste puhul täiendatakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala määratlemisel 5% põllumaast nõudeid seoses lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise järgselt pärast 15. augusti lubatud tegevustega. Noore põllumajandustootja toetuse puhul täpsustatakse nõudeid toetuse taotlemisele juriidilise isikuna.Muudatusettepanekud on kooskõlastatud põllumajandussektori katusorganisatsioonidega ning saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.