Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 31. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Oleme Riigikogus toimuva homse kohtumise eel saatnud põllumajandusvolinikule küsimuse, millised võimalused on Eesti seakasvatuse toetamiseks Euroopa Liidu eelarvest olukorras, kus piirangutsoonide kehtestamine meie sealihatootjatele on viinud turutõrgeteni ja takistab sealihaga vaba kauplemist. Samas on taudipiirkondade kauplemispiirangud vajalikud eelkõige teiste liikmesriikide sealiha eksportööride usaldusväärsuse tagamiseks,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Lisaks seakasvatusele on sügavasse kriisi sattunud ka Eesti piimatootmine. „Üle poole Eesti piimast tuleb eksportida, samas on eksporditud piimatoodetele parimat hinda traditsiooniliselt maksnud meie tooteid kõrgelt hindavad Vene tarbijad. Euroopa Liidu poliitilised sanktsioonid Venemaa vastu 2014. aasta augustis sulgesid Eesti piimatoodetele traditsioonilise ekspordituru, mille tulemusena on Eesti üks vähestest riikidest, kus piimatootmine on märkimisväärselt vähenenud. Selle taustal tekib küsimus, millised EL meetmed aitavad Eesti piimatootjatel tootmist säilitada kõigi aegade suurimas piimakriisis,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.Tootjad tunnevad homsel kohtumisel ühtlasi huvi, kuidas on võimalik üleminekutoetuste maksmisel kaotada iganenud ajaloolised referentsid, et riik saaks toetusi maksta vaid tegevust jätkanud tootjatele. Samuti rõhutatakse, et nõuetele vastavuse süsteemi raames ei tohiks väikesed rikkumised viia toetuste suure vähendamiseni, mis on juhtunud paljude Eesti põllumajandustootjatega. Küsimused puudutavad ka püsirohumaade säilitamise kohustust ja planeeritava EL-USA vabakaubanduslepingu mõjusid põllumajandustootmisele.Statistikaameti andmetel peeti 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 307 100 kodusiga. Sigade arv on aastaga vähenenud 50 800 sea ehk 14,2% võrra. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud koguni 22,6% võrra 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis tähendab ka sigade koguarvu jätkuvat vähenemist sellel aastal. Võrreldes 2012. aastaga on sigade arv aga vähenenud koguni 18% ja emiste arv 24%.Piimalehmi oli Statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem. Võrreldes 2013. aastaga on lehamde arv aga vähenenud koguni 7,6% võrra.