Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Virumaa kui Eesti suurima põllumajanduspiirkonna põllumehed on nördinud valitsuse plaanist aidata kriisis piimakarjapidajaid alles järgmisel aastal ja sedagi vaid 4,6 miljoni ulatuses. Samuti jäävad selgusetuks katkupiirangutest räsitud Eesti seakasvatuse toetamise plaanid.

Eesti piimandussektor on praegu viimaste aastate halvimas seisus. Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra, ka Lääne-Virumaal on piimalehmi alates 2014. aasta suvest kuni möödunud aasta lõpuni üle 9% vähemaks jäänud. Eesti seakasvatus on langenud katkupiirangute ohvriks ning kodumaist sealiha ei suudeta enam piisavalt toota.„Toitu, meie elu alust,mida vajame igapäevaselt.,toodab meile põllumees. On häbiväärne, et oleme sunnitud oma kõrge kvaliteediga tootmisvahendid odavalt naabritele ära andma, sest meie valitsus ei suuda leida raha oma põllumeeste toetuseks. Naaberriikide põllumehed aga ostavad sealsete valitsuste toetusrahade eest Eesti lehmad oma karjadesse,“ muretseb Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees ja  seakasvatusest loobunud lihaveisekasvataja Einar Jakobi.„Põllumehena tunnen end solvatuna meie riigi valitsuse vastutustundetust suhtumisest. Jääb mulje, nagu oleks ministrite põhiliseks ülesandeks teha propagandat, mille eesmärgiks on rõhutada põllumajandusse panustatud sadu miljoneid. Seejuures loetakse aga seda raha, mis tuleb Euroopa Liidust, on osaks kokku lepitud ühisest põllumajanduspoliitikast ja seotud ka suurte kohustustega põllumeestele,“ rõhutas Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Olav Kreen.„Põllumajandus majandusharuna on jätkuvalt oluline nii Eesti rahvale toidu tootmisel kui ka maapiirkondade ja külakultuuri jätkusuutlikul arendamisel. Vaatamata uuringute tulemustele, mis näitavad rahva valmisolekut põllumehi raskel ajal toetada, otsivad valitsuse liikmed eelkõige põhjendusi põllumajanduse ja toidutootmise arvelt raha kokku hoidmiseks. Teadlikult ignoreeritakse Euroopa Liidu ühtse majandusruumiga kaasnevaid konkurentsitingimusi, kus teised riigid pigem otsivad võimalusi panustada siseriiklikke vahendeid kodumaise toidutootmise säilitamiseks ning arendamiseks,“ lisas igapäevaselt teraviljakasvatajana leiba teeniv Kreen.MIS ON MIS

MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit on asutatud 1989. aastal ja liitu kuulub 49 ettevõtet. Lääne-Virumaa on Eesti suurim põllumajanduspiirkond. Lääne-Virumaa põllumehed harivad 11% Eesti põllumajandusmaast ning toodavad ca 13% Eesti piimast, 16% sealihast, 9% veiselihast, 15% teraviljast ja 18% rapsist.