Torisse rajatakse hobumajanduse keskus

Lemetti sõnul loob rahvusvahelisele tasemele vastava esinduskeskuse rajamine võimaluse koostööks ka noorhobuste väärtuse selgitamisel ja tõstmisel. "Noorhobuste ülevaatuse mahutamine ratsaspordivõistluste programmi on iga-aastane probleem, mis paneb hobusekasvatajad ja ratsaspordivõistluste korraldajad lahendusi otsima. Võistluste korraldaja jaoks on see arvestatav lisakulu ning tihti võistluste külaline ja jõudluskontrolli pealtvaataja ei kattu, mis tekitab täiendavaid probleeme nii turundamisel kui päevakavades,” märkis ta.Et mitte kõigile hobusekasvatajatele ei ole professionaalsete tippratsastajate teenus kättesaadav, tahetakse luua arenenud riikide eeskujul meil täna puuduv erijõudluskontroll ja vastavad programmid (nn. 100 päeva test). Tori esinduskeskus oleks neutraalne taristu, kus vastavaid programme hobusekasvatajate, tippratsastajate ja rahvusvaheliste ekspertide koostöös välja töötada. 

Hobutööde ja rakendispordi areng hetkel puudulik

Lemetti märkis, et arvestades hoburakendi potentsiaali nii ökoturismi kui loodushoiutööde kontekstis, oleks inimeste koolitamine ja hobuste väljaõpetamine erinevateks töödeks turutõrke kõrvaldamiseks vajalik. "See looks ka praktikabaasi Eesti haridusasutustele nii olemasolevate erialade kui võimalike uute rakenduslike erialade õpetamiseks, mida täna ei tehta ja mille järele oleks nõudlust,” märkis Lemetti. Lisaks annaks vajalik väljaõpe olulise panuse ka rakendispordi taasavatamisesse, mis nii Eestis kui mujal maailmas on hetkel kiiresti kasvava populaarsusega. "Eesti rakendisportlased on näidanud viimastel aastatel järjest paremat rahvusvahelist taset, näiteks noorhobuste MMi 7. koht ja ponide MMi 23. koht. Eestis ei ole täna rahvusvahelistele võistlusnõuetele vastavat taristut. Selle takistuse kõrvaldamisega ja rahvusvahelise rakendispordi võistluse Eestisse toomisega on võimalik rakendihobuse populaarsust ja kasutust suurendada ja kohalikku hobumajandust edendada,” sõnas Lemetti.Oluline panus teadustöösse

Kui tänaseks on turu nõudlusele vastav hobusearetus ja tõuparandus arenenud üle-riigiliselt erakapitali initsiatiivil paljude hobusekasvatajate põhitööna, siis aretuse ja jõudluskontrolli ning saavutustega seotud info erinevates andmebaasides on paraku puudulik. Samuti jääb vajaka teabe ristkasutuse võimalustest."PRIA riikliku registri pidajana ja vajalike andmete hoidjana ei saa tagada kogu olemasoleva ja tulevikus tekkiva andmevara ristkasutust,” tõdes Lemetti.Seetõttu oleks üheks kompetentsikeskuse funktsiooniks koordineerida andmete kogumist ja seostamist ning tagada nende säilimine tulevastele põlvedele. Näiteks on oluliselt arenguruumi hobusekasvatajate ja teadusasutuste koostöö arendamisel."Üksik hobusekasvataja või tallipidaja ei saa sellist aja- ega rahakulu endale lubada ja sektoriülest koordineerimist ei ole seni saavutatud. Puudub ka keskne koht hobumajanduse teenuste ja toodetega seotud konsultatsioonide saamiseks,” nentis Lemetti.Ta ei välista, et koostöös Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooliga või ratsasportlastest ajateenistujate näol võiks kõne alla tulla ratsapolitsei või kaitseväe ratsarügemendi taastamine erinevate sisejulgeoleku- ja paraadülesannete täitmiseks.Lennart KäämerÄripäeva kaasautor