Keskkonnainspektsioon on andnud korralduse Pärnu lahest nõuetele mittevastavad püünised välja tuua 30. maiks, kuid seoses esmaspäeval toimuva aruteluga on inspektsioon korralduse täitmise kontrollimise edasi lükanud. See tähendab et korralduses antud tähtaja saabumisel ehk 30. mail mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetmeid ei rakendata.

- Pärnu lahe nõuetele mittevastavate püügivahendite osas on „aeg maha võetud“
- Foto: Äripäev AS
„Ootame ära Keskkonnaministeeriumis erinevate osapoolte vahel toimuva kohtumise tulemused, mille põhjal saame teha edasised otsused,“ ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Keskkonnaminister on esmaspäevaks, 30. maiks kokku kutsunud Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud püügivahendite silmasuuruse probleemile.Nimelt kehtib Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhja pool muude Liivi lahe piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim ja kalapüügiks kasutatakse nn selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. Väljaspool nimetatud ala tohib väiksema kui 60 mm silma suurusega mõrdadega püüda.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.