Kuigi Peipsi-äärsed vene vanausuliste külad on tuntud eelkõige sibulakasvatuse poolest, kasvatati enne tesit maailmasõda seal valdavalt sigurit. See taim sai endale Peipsi ääres Kolkja külas eraldi muuseumi, mis avati piduliku siguripäevaga.
Sigurikasvatus oli kuni teise maailmasõjani tulus äri. Taime kasvatati põhiliselt kohvi valmistamiseks ning ravimina, aga nii taime juurest kui õitest saab valmistada ka teed.
Peipsimaa Külastuskeskuse keldrikorrusel avatud sigurimuuseumis saab vaadata tsaariaegset siguriahju ja uudistada siguritöötlemisega seotus tööriistu nagu sigurimuga ja sigurilõikamise masin."Veel leiab vähesel määral sigurit siis inimeste aedadest. Nii et eelmisel aastal me leidsime Varnjast sigurit, täna tulid siit samast kaks kilomeetrit Sipelgakülast tuldi meile siguripäevale ja olid kohe sigurid aiast võetud lillena kaasas," rääkis sigurimuuseumi juht Kairi Güsson Aktuaalsele Kaamerale.Muuseum ootab siguri kasvatamisega seotud mälestusi, dokumente, tööriistu ja teateid säilinud sigurikuivatusahjude kohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.