Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte majandusaasta aruandes seisab, et ettevõtte käive kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes veidi rohkem kui miljoni euro võrra. Valmistoodangut eksporditi 1,46 miljoni euro eest, Eestis müüdi kaupu 8,3 miljoni euro eest. Suurimad ekspordiriigid olid Leedu ja Läti.

"Kuna meie toode transporti kaugele ei kannata, sõltume koduturust ja naabritest," märgib Külasepp. Õnneks on tema sõnul koduturg kasvanud. "Tarbija suudab endale veidi rohkem lubada ja saab rahakotiraudu veidi enam avada." Lisaks sellele, et ostjal on rohkem rahalisi võimalusi, on Külasepa sõnul muutunud ka tema eelistused - rohkem pööratakse rõhku tervislikkusele.Skandinaaviale raske järele jõuda

Köögivilju süüakse meil Külasepa sõnul rohkem kui Lätis ja Leedus, kellega võrreldes oleme kaugemale jõudnud. Samas on meil võrreldes Põhjamaadega veel pikk tee käia. Külasepp nendib, et ettevõtte pikaajaliseks strateegiaks on kvaliteetse tootega end reklaamida ja vajalikuks teha. "Kui tarbija näeb, et meie tooteid tarbides on maitseelamus suurem ning ühtlasi toitutakse tervislikult, veendutakse meie toodete vajalikkuses."Väga agressiivset reklaami pole tehtud, kuna puudub usk sellesse - kui toode väga üles kiita, võib ostja hiljem selles pettuda. "Oleme püüdnud turgu pigem tasapisi kasvatada," selgitab Külasepp.Selle aasta tulemusi Külasepp veel kommenteerida ei taha. "Meie põhihooaeg kestab sügisest kevadeni ja kuna kaks põhikuud on alles ees, on keeruline öelda, milline tulemus täpselt olema saab," märgib ta.Juhe tõmmati seinast välja

Külasepa sõnul on valdkonna suurimaks probleemiks efektiivsus ning tööjõu kvaliteet. Suurt rõhku on seetõttu pööratud investeerimisele. "Liha- ja piimatootmine on olnud riigi jaoks prioriteet, ent meil tõmmati 1990ndatel nö juhe seinast välja," märgib ta. Kui varem on oldud seetõttu naabritega võrreldes ebavõrdses seisus - seal on mitmed toetused, mida meil pole - siis nüüd on ka meie tootjatel investeeringute meede ELi vahenditest kättesaadav. Külasepp lisab, et kuigi teistel on seetõttu olnud edumaa, on kõige kindlam lähenemine siiski teha seda, mida ise suudad, mitte loota riiklikule abile, sest ellu jäävad need, kes ise ennast majandada suudavad.

AS Grüne Fee Eesti on 1993. aastal asutatud Eesti - Soome ühisettevõte, mille põhitegevusala on köögiviljakasvatus katmikalal. Kasvatatavatest kultuuridest on oluliseimad kurk ning lehtsalat.Ettevõtte müügitulu oli kokku 9 784 858 eurot, kasum 1 472 103 eurot.Investeeringuteks kulus 2015. aastal 1,58 miljonit eurot - valmis salati lao - ja väljastushoone juurdeehitus, rekonstrueeriti generaatorihoone, investeeriti kasvuhooneluukide avamismehhanismi ja kaasajastati elektrienergia jaotusvõrku.Aasta keskmine töötajate arv oli 114.allikas: Ettevõtte majandusaasta aruanne 

Edumeelne aiandusettevõtja

Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Grüne Fee Eesti puhul tegu tootjaga, kelle toodetu tarbijad me kõik oleme ning Baltikumi liidriga katmikaianduses. Grüne Fee paistab silma isegi Skandinaavia tasandil - sealt tuleb pikk kurk, maitsetaimed, salatid jne.Strastini sõnul on tegu väga kõrge efektiivsusega ettevõttega. "Numbrid on läbi aastate olnud head, töötajad motiveeritud, ettevõte hästi juhitud ja tootmine efektiivne," kirjeldab ta.Aktsiis muudab tootmise kallimaks. Suur kuluartikkel on Strastini sõnul ettevõtte jaoks kütmine ja elekter, mis kombineeritud lahenduse tõttu teeb tootmise kalliks. "Kuna meie aktsiisipoliitika on olnud püha ja puutumatu."