• 29.11.16, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsandustoetused peavad arvestama kõigi metsaomanikega

Eesti Erametsaliidu 25. novembril toimunud volinike koosolekul tehti pöördumine keskkonnaministrile seoses kavaga siseriiklike metsandustoetuste korda muuta ja rahastamist vähendada.
Metsandustoetused peavad arvestama kõigi metsaomanikega
  • Metsandustoetused peavad arvestama kõigi metsaomanikega
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Eesti Erametsaliidu volinike koosolek on seisukohal, et siseriiklike metsandustoetuste mahu järsk vähendamine annab metsaomanike ühistegevusele ja metsanduse arengukava täitmisele tõsise tagasilöögi.Eelnõuga seatakse toetuste taotlemise üheks tingimuseks, et metsaühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Selline muudatus „karistaks“ mitte üksnes väiksemaid ühistuid, vaid eelkõige nendemetsaomanikest liikmed.Eesti Erametsaliit on seisukohal, et ühistule endale peab jääma võimalus otsustada, kui suure liikmete arvuga tal on võimalik osutada oma liikmetele kvaliteetset teenust. Ühistu liikmete arvuga on juba praegu seotud ühistu- ja nõustamistoetus, teisi toetusi on õiglane maksta kõikidele ühistuga liitunud metsaomanikele.Veel seatakse keskkonnaministri määruse eelnõus toetuse saamise tingimuseks see, et toetust saab taotleda üksnes füüsilisest isikust metsaomanik. Eesti Erametsaliit on seisukohal, et kuna metsaühistuga saavad liituda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud, siis tuleb kõiki ühistuga liitunud metsaomanikke sõltumata nende omandivormist kohelda võrdselt. Seni on metsaomanike õiglase kohtlemise taganud praktika, et toetuste määramisel on eelisjärjekorras saanud raha väiksemad taotlused. Väiksemate metsaomanike innustamiseks on see piisav ja täiendav eristamine ei ole õiglaneja põhjendatud.Eesti Erametsaliit peab oluliseks jätkata 2015. aasta mahus  metsaomanike metsakasvatustööde ning metsaühistute arengu riigipoolset toetamist. Metsamajandus on Eesti majanduse, regionaalarengu ja tööhõive seisukohalt üks võtmevaldkondi, mille arengu tagamiseks on tähtis erametsaomanikke motiveerida. Siseriiklikud metsandustoetused on suunatud riigi pikaajalisele huvile vastavale metsamajanduslikule tegevusele, mida metsaomanik oma piiratud majanduslike võimaluste või metsaomandi väiksuse tõttu ei pruugi olla võimeline ellu viima. Nii toetatakse eelkõige tegevusi, mis enam kui ühe metsaomaniku poolt korraga läbi viiduna annavad võimaluse kulude kokkuhoiuks või efektiivsuse tõstmiseks. Nende toetuste abil aktiveeritakse metsaomanikke metsi majandama – metsamajanduslikke töid tegema, puitu turule tooma ning nende tegevuste tulemusena laekub riigikassasse ka suurem hulk makse ja tekivad töökohad.Loe pöördumise tervikteksti SIIT

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele