• 09.12.16, 15:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ETKI osaleb oa ja herne kasvatamise teemalises uurimisprojektis

Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osaleb rahvusvahelises uurimisprojektis EUROLEGUME, kus nende ülesanneteks on viia läbi rida herne ja oa agrotehnilisi katseid ning mügarbakterite fikseerimise uurimisi. Projekt algas 1. jaanuaril 2014 ja kestab 31. detsembrini 2017.
ETKI osaleb oa ja herne kasvatamise teemalises uurimisprojektis
  • ETKI osaleb oa ja herne kasvatamise teemalises uurimisprojektis
  • Foto: Margit Olle
Miks on kaunviljad nii tähtsad?

Artikkel jätkub pärast reklaami

MIS ON MIS
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osaleb 01.01.2014–31.12.2017 rahvusvahelises  uurimisprojektis EUROLEGUME.
Projekti Eesti poolne projektijuht on ETKI vanemteadur Margit Olle. 
Projekti koordinaator on Prof. Eduardo Rosa (UTAD) Portugalist.
Põldhernes ja –uba on vanad kultuurid

Artikkel jätkub pärast reklaami

1
2
1
2

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lähemalt projektist EUROLEGUME
Euroopa Liidu 7 Raamprogrammi rahastusega projektis EUROLEGUME on osalevaid asutusi 18, neist 5 on VKE-d, 1 teadusasutus ja VKE ning ülejäänud teadusasutused ja ülikoolid. Osalevaid riike on 10: Portugal, Eesti, Läti, Albaania, Rootsi, Hispaania, Austria, Kreeka, Norra, Tšehhi.
EUROLEGUME projekt hõlmab erinevate valdkondade: mügarbakterite, sordiaretuse, agrotehnika, toitumise, söötmise, toidutehnoloogia, söödatehnoloogia ja turustamise alaseid uuringuid, mis on suunatud herne ja oa toiduks ja söödaks kasutamise suurendamisele Euroopas.
Aretusalased uuringud hõlmavad erineva päritoluga potentsiaalse aretuse lähtematerjali genotüpiseerimist ja fenotüpiseerimist eesmärgiga laiendada nimetatud kultuuride aretuses kasutatavat geneetilist materjali. Hinnatakse genotüüpide vastupidavust abiootilistele stressidele.
Šokolaadilaiksust esines 2014 aastal kõige rohkem sordil ’
'Julia'.
  • Šokolaadilaiksust esines 2014 aastal kõige rohkem sordil ’ 'Julia'.
  • Foto: Margit Olle / Pille Sooväli
Millised on katsetulemused?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.25, 12:14
Kuldne tund ja nutikas tehnoloogia: tänapäeva farmid kasvatavad tervemaid vasikaid
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele