22. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas toimub arvestus?

Püsirohumaa (PR) referentsarv arvutati kõigis EL liikmesriikides 2012 ja 2015 PR hektarite ning 2015 kogu põllumajandusliku maa põhjal. Arvesse ei läinud mahetunnustatud maa ja väiketootjate programmiga liitunute maa. PR hektarite absoluutarv, mille säilitamisel oleks Eestis PR säilitamise kohustus täidetud, on 207 500 ha. Tänavuste taotluste põhjal kujunes Eestis PR absoluutarvuks 191 400 ha ehk PR on vähenenud võrdlusarvu absoluutväärtusega võrreldes 16 100 ha. Säilitamisnõude täitmiseks olnuks lubatud vähenemine vaid 0,5% ehk 1037 ha.Kui riigis väheneb PR absoluutväärtus üle 0,5%, siis vaadatakse, milline on PR suhtarvu vähenemine referentsi suhtes. Eesti PR referents (PR suhe kogu 2015 põllumajandusmaasse) oli 0,2685, kuid tänavune suhtarv on 0,2451. Suhtarvu muutust võrdlusarvu suhtes arvutatakse valemiga (0,2451-0,2685)/0,2685. Selle tulemusel on PR suhe riigis tervikuna vähenenud lubatud 5% asemel üle 8,7%.Absoluutarvuga võrrelduna hariti püsirohumaid liigselt üles ligi 15 000 ja võrdlussuhtarvuga võrrelduna 7800 ha. Enim on püsirohumaid üles haritud Harju- ja Raplamaal.Mis toimub ülesharijatega?

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 1307/2013 ja Komisjoni määrus 639/2014 kohustavad riiki PR suhte 5% ületamisel võtma kasutusele täiendavad abinõud PR pinna säilitamiseks ning määrama PR tagasirajamiskohustuse taotlejatele, kelle kasutuses on maa, kus on 2015. ja 2016.a jooksul PR üles haritud.PRIA selgitas välja PR pinna, mis on vaja Eesti peale kokku tagasi rajada ning konkreetsed põllumassiivid, kus on PR kahel viimasel aastal üles haritud. Pindalatoetuste taotluste alusel on teada neile ülesharitud PR-ga maadele 2016.a toetuste taotlejad. Neil tuleb hakata püsirohumaid 2017.aastal tagasi rajama. Tagasirajamise kohustused määratakse individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud PR pinnast.Aasta lõpuks saadab PRIA teatised kõigile, kellele määratakse PR tagasirajamise kohustus. Teatisel on toodud tagasirajamisele kuuluva PR pindala ning põllumassiivid, millel on ülesharitud PR pind tuvastatud.Püsirohumaa tagasirajamisega tuleb tegelda kohe 2017.a kevadel enne pindalatoetuste taotlemist. Tagasirajatud PR alad peavad olema märgitud järgmisel aastal esitataval pindalatoetuste taotlusel eraldi maakasutustüübiga TAR. Tagasirajamine ei pea toimuma täpselt samal kohal, kus PR varem asus. Tagasirajatavaks PR-ks ei sobi juba olemasolevad PR-d.Tagasirajamiseks on järgmised võimalused:

• Rajada uus rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu. Rajatud rohumaad peab hoidma samal kohal vähemalt 6 aastat ehk kuni see muutub vanusega püsirohumaaks.• Tagasirajatud PR-ks võib kasutada ka varem rajatud lühiajalist rohumaad, millel kasvab heintaimede segu. Siis tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks.• Tagasirajatud PR-ks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2012-2016 ja mis 2017 muutub vanusega seoses püsirohumaaks.Reeglid kehtivad kõikjal

Eesti looduslikud tingimused ja keskkonnaseisund erinevad paljude teiste riikideoludest, kus on põllumajandustootmiseks sobiv maa valdavalt üles haritud ning metsa ja looduslikke rohumaid palju vähem kui meil. Eesti esindajad on EL-i erinevates instantsides selgitanud Eesti eripärasid ja püüdnud põhjendada, mida võiks Eestile PR säilitamise kohustuse kehtestamisel arvestada: metsade ja rohumaade rohkus, mosaiikne maastik. Aga samuti kriisiolukord nt piimandussektoris, kus tootjad on sunnitud senise tegevussuuna lõpetama ja ettevõte vajab ümberstruktureerimist. PR kohustuse täitmine on sel juhul piirav.Eesti on koos mitme teise liikmesriigiga juhtinud Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele muuta reegleid paindlikumaks ja kaasata PR teema EL ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise arutellu. Seni on vastatud, et enne uut eelarveperioodi, mis algab 2021.a, PR küsimuses baasakte ei avata – tõenäoliselt püsib PR säilitamise nõue senisel kujul kuni 2020.a lõpuni.Kuna ÜPT ja rohestamise toetusi rahastab EL, siis tuleb meil toetuse saamiseks kehtestatud tingimusi täita. PR säilitamise nõue kehtis ka varem, aga sellises mahus ülesharimine, mis toob kaasa tagasirajamise vajaduse, on esmakordne. 2017 tuleb Eestil tagada liigselt ülesharitud PR tagasirajamine ja olemasolevaid PR-maid ei tohi kindlasti üles harima asuda. Kes jätab PR tagasirajamise kohustuse tuleval aastal täitmata, selle ROH toetus kuulub edaspidi vähendamisele. Tänavu veel sanktsioone ei tehta.