21. märtsil Türil toimunud EPKK Teraviljafoorumil oli päeva läbivaks teemaks efektiivsuse tõstmise ja riskijuhtimise võimalused Eesti teraviljakasvatuses.
- Fotod: Teraviljafoorumil teemaks ökonoomika ja riskijuhtimine Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Põllumajandustootmise ja teraviljakasvatusega kaasnevate riskide loetelu on pikk, alustades ilmastikutingimustest ja taimehaigustest ning lõpetades poliitiliste ning turgudega seotud riskidega. On riske, mida me saame maandada ja on neid, millest on hea teadlik olla,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu. „Me ei saa määrata ilma ega ka poliitikat, küll aga saame me oma tegevuses olla efektiivsed – iga töö peab olema läbi mõeldud.“
Riskijuhtimisest teraviljakasvatuses rääkis ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Raul Rosenberg, „Väliseid riske ei saa me ise mõjutada aga me peame nendega arvestama. Sisemisi riske me saame vältida, olles piisavalt targad. Just nende riskidega, mida me saame ise mõjutada, tasubki tegeleda. Kõige aluseks on tegevusplaan, mida toetab finantsplaan. Ka riigil on oma osa toetuste näol. Olemas peab olema ka plaan B, mida teha siis, kui kõik läheb viltu,“ rääkis Rosenberg.Vaja on ka mõelda, milliseid alternatiivseid sissetulekute stabiliseerimise meetmeid võiks põllumajanduses kasutada. Ühe võimalusena pakkus ta välja, et tuleks jätkata ideed luua riigi osalusega äriühing, mille ülesandeks oleks pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sissetulekute stabiliseerimise instrumente.„Siin oleks oma osa põllumeestel, riigil ja MESil. Ühing saaks anda laene-toetusi, tagatisi ja haldaks ka stabiliseerimisfondi, mida oleks vaja raskete aegade üleelamiseks. Loodava ühingu üheks tegevuseks võiks olla ka põllumajandussektorile pakutav kindlustustegevus ning selliste lahenduste pakkumine, mida pangad pole valmis pakkuma,“ ütles Rosenberg.Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban andis foorumil täpse ülevaate - palju, mis pinnal, mis teraviljakultuure meil möödunud aastal kasvatati, millised olid ekspordimahud ja millised on selle hooaja plaanid ning toetusvõimalused teraviljakasvatajale.Kui efektiivsed tootjad on Eesti põllumehed, olgu nad siis väike- või suurtootjad, mahe- või tavatootjad, rääkis foorumil lahti Marju Aamisepp Maamajanduse Infokeskusest.Eesti teraviljakasvatuse rahvusvahelise konkurentsivõime teemal arutles Raul Omel Eesti Maaülikoolist.Peale lõunat jätkati riskide teemal, räägiti pettustest ja maksuriskidest teraviljasektoris, sellest, mida teha siis kui ettevõttel on maksuraskused, kuidas tootmist finantseerida. Juttu tuli ka sojakasvatusest.Pikemalt kõigest saate lugeda meie aprilli kuu põllumajanduse erilehest.
20 fotot
- Teraviljafoorum 2017 Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Enimloetud
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele