Fosfori tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks

Fosfori tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks   Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Fosfor (P) on keskne element ja elu alus planeedil maa, olles nii loomsete kui ka taimsete valkude asendamatu ehituskivi ning seeläbi vastutav globaalse toiduga varustatuse eest.

Enamus taimi sisaldab keskmiselt 0,1-0,4% P-d, kuid see väike kogus on kriitiliselt tähtis, soodustades taimede juurte kasvu ja arengut ning kiirendades saagi valmimist.

Ühelt poolt elusorganismide ainevahetuslik P olulisus ja teiselt poolt fosforväetiste tooraine varude piiratus, muudavad selle elemendi mitmekülgse uurimise, sh ressursside ja nende ammendumise hindamise, mineraalsete P väetiste kasutuse optimeerimise ja adekvaatselt muldadest omastatava P sisalduse hindamise, esmatähtsaks.

Fosfori varude ammendumise hindamisel on kasutusele võetud termin "fosforiidi piik", mis näitab ajahetke, mil saavutatakse kaevandamise maksimum, kust edasi kaevandatav fosforiit on vähem kvaliteetne, raskemini ligipääsetav ja seetõttu majanduslikult ebaefektiivne. Siiski on piigi järgne nõudlus endiselt tõusutrendis. Fosforiidipiiki on hinnatud aastaks 2033, millest edasi toimub aina suurenev nõudluse-pakkumise lõhe.

Globaalne P tarbimine on viimase 50 aastaga kasvanud viiekordseks (31 mln tonnini). US Geological Survey (USGS) hindab globaalseid fosforiidi varusid 71000 mln t, kuid hinnang tänapäeva tehnoloogiate juures majanduslikult tasuvatele  kogustele on vaid 16000 mln t. Üldisele P tarbimise kasvule vastukaaluks tõusevad selle kaevandamise ja väetiste toomisega seotud kulud (nafta hinna tõusu) ning teadlikkus üle-väetamisest ja eutrofeerumisest, mis võivad vähendada nõudlust ja pidurdada ressursside lõppemise kiirust. Arvestades eelnevat on ressursside ammendumise ajale antud väga erinevaid prognoose. Varude lõppemist on hinnatud vahemikus 50-400 aasta jooksul. 

Hinda mõjutab asukoht

Kaevandatud P-st umbes 80% läheb väetiste tootmiseks

P kui ressursi maksimaalselt ringluses hoidmiseks on hakatud üha enam uurima jäätmetest P ärastamise võimalusi või jäätmete ohutuks muutmist taaskasutuseks väetisena.Mullas esineb P peamiselt kolmes vormis: mineraalide koostises, orgaanilise aine ja mikroorganismide koostises ning lahustunult mullavees. Taimekasvatus sõltub oluliselt P väetistest, sest mullas olevad primaarsed P mineraalid nagu apatiit, on püsivad ja vabanemine taimedele omastatavasse vormi on üldjuhul väga aeglane protsess, mis ei taga põllukultuuride kasvuks vajaminevat kogust. Sekundaarsed P mineraalid nagu kaltsium- (Ca), raud- (Fe) ja alumiinium- (Al) fosfaadid on mullas kergemini lahustuvad, kuid lahustuvus sõltub mulla pH-st ja mineraali osakeste suurusest. Happelises mullakeskkonnas esinevad P ioonid Al- ja Fe-oksiididena ning neutraalsele lähedase rektsiooni juures Ca-oksiididena. Kõige paremini on P taimedele omastatav pH 6-7 juures.P omastamisel mängib olulist rolli mulla tervis ehk mulla bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite koostoimimine. Need tegurid muudab ühtseks tervikuks ja funktsioneerivaks mullaks orgaaniline aine. Orgaaniline aine moodustab mulla mineraalosaga "elava" mulla ainult läbi arvukate mikorroganismide - seente ja bakterite.Orgaanilise aine koostises mulda viidav P lagundatakse bioloogiliste protsesside käigus anorgaanilisteks taimedele kergelt omastatavateks toitaineteks. P omastamise juures on oluline  mükoriisaseente esinemine mullas. Need mikroorganismid on justkui sild taime ja mulla vahel, aidates toitainete liikumist mullast juurtesse. Seened omastavad energiat süsivesikutena peremeestaime juurtest ning suunavad mullast taimejuurtesse toiteelemente, sealhulgas P. Lisaks toodavad taimed juureeritisi, fosfataase, mis samuti aitavad muuta orgaanilise aine koostises oleva P taimedele omastatavasse vormi.Mulla mikrobioloogiline aktiivsus sõltub maaharimisest ja majandamispraktikatest. Lai valik taimekaitsevahendeid on toksilised ka mükoriisaseentele, samuti kõrged lämmastiku ja P väetisnormid võivad vähendada nende arvukust. Lisaks intensiivne harimine hävitab seeneniidistikku, kuid teiselt poolt soodustab see mulda viidud orgaanilisi väetisi lagundavate bakterite arvukuse tõusu. Meit Jürgens ja Helis RossnerAgri Con Eesti Jätkusuutliku taimekasvatuse tagamiseks peavad väetamisotsused, olgu mineraalsete või orgaaniliste väetistega, tuginema mullaomadusi, kultuuride vajadusi ja laotamisaegu silmas pidades.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee