Marko Pomerants: Must valge debatt rohelisel taustal

Kas me raiume omi metsi liiga intensiivselt? Vaatame hetkeks numbrite taha. OECD tõstis hiljuti avaldatud keskkonnaülevaates 2014. aasta näitel esile, et Eesti metsakasutus on üks intensiivsemaid. Esitasime OECD-le 2014. aasta kohta järgmised andmed: majandatavate metsade juurdekasv 11,5 milj tm ning raiemaht 10,4 milj tm. Selle põhjal ei saa järeldada, et intensiivsus ongi 91%. Näiteks oli OECD andmereas 2000. aastal raiemahu ja juurdekasvu suhe 110% ning aastatel 2006-2007 jällegi alla 50% (47%).Tänaseks on Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri (SMI) metoodikat täiustanud. 2015. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 13,9 milj tm ning kaasajastatud raiemahu suhe majandatavate metsade aastase juurdekasvu võrdluses ligi 75%. Uue metoodika alusel on ümberarvutatud ka eelmiste aastate juurdekasvu ja raiemahu numbrid, mille põhjal on viimase kümne aasta keskmine raiemahu ja majandatavate metsade juurdekasvu suhe ligi 63%. Kui keegi peale Keskkonnaagentuuri töötajate ütleb, et tal teised andmed, siis peaks küsima, millele tuginedes seda saab väita? Vastus on, et ei saagi.RMK huviorbiidis

RMK 2017. aasta eelarve näeb ette 3,8 miljoni kuupmeetri puidu varumise ja müügi. 2,9 miljonit sellest tuleb uuendusraietest, 0,6 miljonit harvendusraietest; ülejäänu raadamistest (valdavalt Kaitseministeeriumi metsad), ka trasside- ja liinide hooldamisest. Võrdluseks, 2016. aastal müüdi 4 miljonit kuupmeetrit puitu.RMK metsa majandamise põhimõtteks on kõik raiutud langid võimalikult kiiresti ja optimaalsete kuludega uuendada kasvukohatüübile sobiliku puuliigiga. Selleks kasutatakse valdavalt istutamist, Viimase viie aasta keskmisena on istutatud 66%, külvatud 5%, 18% jäetakse looduslikule uuenemisele ja 11% tehakse maapinna mineraliseerumist (ei tähenda mineraalväetistega väetamist, vaid metsamulla paljandamist).Istutada plaanitakse 2017. aastal 20,8 miljonit uut puud - 10 miljonit mändi, 10 miljonit kuuske ja 0,8 miljonit kaske. Peagi läheb lahti.Tunnetuse küsimustest

Kui puidu kasutusse, metsandusse ja metsade majandamisse suhtutakse üldjuhul positiivselt, siis peamine konflikt ühiskonnas tekib siis, kui tekib vahetu kontakt lageraiega. Meie teadlased on analüüsinud olukordi, kus lageraie on tekitanud avalikkuses palju pahameelt ning pakkunud välja lahendusi. Konfliktide peamisteks põhjusteks on: 1. erinevad arusaamad metsamajandamise jätkusuutlikkusest, 2. koostöö puudulikkus erinevate osapoolte vahel, 3. inimeste vähene teadlikkus metsa majandamisest ning harjumus näha metsa teatud konkreetses paigas.Peamiseks konflikti ennetamise võimaluseks on kommunikatsioon, mistõttu on nt RMK kehtestanud „kõrgendatud avaliku huviga“ ehk asumi- ja elamute lähedaste metsade majandamise juhendi. Juhendi kohaselt informeeritakse omavalitsusi ning piirinaabreid kavandatavatest raietöödest, kogukondade huvi korral arutatakse läbi sobivate metsamajandustööde valikuvõimalused ja kasutatakse majandamisvõtteid, mis võimalikult vähe häiriks kohalike inimeste elukorraldust. Korra rakendamine ja sellega harjumine võtab ilmselt veel aega, aga esimesed näited on siiski juba olemas – Kolgaküla Harjumaal, Kilingi-Nõmme Pärnumaal. Ka Viimsis on huvilistele kaasamiskoosolek järgmise metsatööde hooaja ettevalmistamiseks toimunud.Metsaseadusega oleme samuti astumas sammu lähemale, et soosida lageraie kõrvale ka muude raieviiside kasutamist, eelkõige turbe- ja valikraiet. Selliste raieviiside laialdasem mõjub looduskeskkonnale leebemalt ning tekitab ühiskonnas vähem vastuolusid.Nähtavast ja nähtamatust me metsades

Üle 10% metsamaast on range kaitse all (240 000 ha), lisaks on erinevaid majandamispiiranguid seatud u 15% (346 000 ha). Vaatame hetkeks puude taha. Arvatakse, et Eesti looduses elab ligikaudu 40 000 looma-, taime- ja seeneliiki. Nii nagu ligikaudu pool Eestit on kaetud metsaga, on ka ligikaudu pooled meie liikidest metsaliigid – seega on meie mets koduks ligi 20 000 erinevale olendirühmale. Võib öelda, et kõik nad kokku (sh paljud täna veel leidmata liigid) ongi mets. Linnud, putukad, samblad, seened, samblikud – mitte ühelgi puuliigil pole ühtki sellist osa, mida keegi neist mingil ajahetkel kinnitumiseks, pesapaigaks, toiduks või veel millekski elutähtsaks ei tarvitaks. Suur elurikkus loodusmetsas on metsale omamoodi kaitsepuhver, ükski mardikas ega seen ei saa liialt võimust võtta (ega näiteks suuri kahjustusi tekitada), sest teda ümbritseb niipalju looduslikke vaenlasi (nt mardikate puhul), või ei anta talle (nt seente puhul) lihtsalt ruumi laiutamiseks. Tasakaalu leidmine on oluline nii metsaökosüsteemi sees, kui ka selles, kuidas meie, inimesed, metsa kasutame.Kui vaatame põhjala loodusmetsade hea ökoloogilise seisundi ühe tuntuma indikaatorliigi, valgeselg-kirjurähni käekäiku meil ja naabritel, näeme, et kui Eestis pesitseb täna 3000-6000 paari, siis Soomes umbes 170 paari ning Rootsis vaid maksimaalselt 5 paari.Tunneme põhjendatud uhkust oma metsade elurikkuse üle. Üheks metsalooduse jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks on, kuidas tagada (metsa)kaitsealade ökoloogiline sidusus ehk liikide levimisvõimalused ja ühendusteed kaitsealade vahele jäävate majandatavate metsaalade kaudu. Viimase kümne aasta jooksul on valminud hulgaliselt teadustöid meie metsade elurikkuse, selle olulisuse ning säilitamise kohta. Kõdupuidu tähtsus ja maht metsaaladel, säilikpuude arvu suurendamise olulisus raielankidel, erinevate liigirühmade levimisvõime piirid – nende ja veel palju muu kohta oleme kogunud uusi värskeid teadmisi, mida rakendades väldime metsalooduse vaesumist.Sektori tulu saab suurendada

Viimastel kuudel üleskerkinud metsanduseteemalises debatis on tihtipeale toodud ühe murekohana välja ka see, et meie metsadest pärit puitu ei väärindata kohapeal piisavalt hästi. Et suur osa ümarmaterjalist läheb ilma töötlemata piiri taha. Tuleb tunnistada, et osalt see nii ka on – nii-öelda paberipuidust ekspordime me tõepoolest suure osa praegu ilma töötlemata. Seevastu kõrgema kvaliteediga puitu osatakse meil järjest enam kohapeal väärindada. Koguni nii hästi, et metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus on viimase kahekümne aasta jooksul pea kümnekordistunud.Ka paberipuiduga on lootust, et asjad lähevad peagi paremaks. Kui seni on Eestis ainuke suurem paberipuidu kasutaja haavapuitu kasutav Estonian Celli tehas Lääne-Virumaal, siis lähiajal otsustatakse, kas algatada riigi eriplaneering ligemale miljard eurot maksva puidurafineerimise tehase rajamiseks. Kui olemasolev tehas tarbib aastas alla poole miljoni tihumeetri puitu, siis planeeritav puidurafineerimise tehas vajaks aastas umbes kaks miljonit tihumeetrit puitu, mis suures osas on võimalik katta praegu eksporti mineva ümarpuidu arvelt. Samas planeeritakse ligi kolmandik vajaminevast toormest importida, mis annab võimaluse ka selle osa väärindamisest saadav tulu Eestisse jätta. Kui rääkida sellest, millistes suurusjärkudes on paberipuidu hind ja rafineerimistehases toodetava tselluloosi hind, siis vahe on 4-5 kordne – paberipuidu kuupmeeter maksab ca 30 eurot, aga tselluloosi hind on 130-140 eurot.Kuna me oleme kokku leppinud, et raiemaht peaks jääma allapoole aastast juurdekasvu majandusmetsades, siis üheks suuremaks edasiseks puidu väärindamise võimaluseks olekski importida rohkem puitu, anda sellele siin võimalikult palju lisandväärtust ning eksportida võimalikult kõrge hinnaga toodet.Seega ei peaks uue rafineerimistehase tulekut kartma. Panustama  peame küll sellesse, et see rajataks parimat võimalikku tehnoloogiat kasutades ja võimalikult minimaalse keskkonnamõjuga.Järgmise kümnendi arenguplaanid vajavad kavandamist

Metsanduse valdkonna suunamiseks koostatakse iga kümne aasta kohta metsanduse arengukava. Kehtiv arengukava lõppeb aastaga 2020 ning uue koostamisega on Keskkonnaministeeriumis alustatud. Hetkel tegelevad ametnikud taustaandmete kogumisega, et seada paika arengukava raamistik, kirjeldada võimalikud lahendamist vajavad probleemid ning koostada tegevuskava. Arengukava koostamine saab ametliku alguse siis, kui seda on otsustanud Vabariigi Valitsus. Seejärel moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid.Metsanduse arengukava peamine eesmärk saab olema jätkusuutliku metsanduse tagamine. Selle all mõistetakse metsade kaitset ja majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Seda printsiipi silmas pidades on koostatud kehtiv ning saab olema koostatud ka uue perioodi arengukava. Metsanduse valdkond mõjutab iga eestlast, seetõttu ootame kõiki aktiivselt uue perioodi arengutes kaasa rääkima. Metsanduse arengukava on üks vähestest, mille vastavalt metsaseadusele kinnitab Riigikogu, loodetavast juba aastal 2020.Marko Pomerantskeskkonnaminister