Puidurafineerimistehase eestvedajad: keskkonda kahjustavat tehast ei tule

Teiseks, kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas peab olema teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes.

Kolmandaks, tehase rajamine Eestisse ei tähenda raiemahu suurenemist. Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist ja Lätist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit. Äriplaanis oleme arvestanud 1/3 ulatuses tooraine hankimise võimalusega lisaks Lätile ka Leedust, Valgevenest ja miks mitte ka Venemaalt. Raudteeühenduse olemasolu tagab tehasele kindluse tooraine saadavuse suhtes ka raiemahtude võimalikul muutumisel tulevikus.

Neljandaks, rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks viime läbi enam uuringuid kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb, sest investoreid väga huvitab, mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on meie tegevuse mõju. Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates tehase sotsiaal-majanduslikku mõju, tehase mõju süsiniku ringlusele ning vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust. Hindame praegu, et lisaks paljudele teistele spetsiifilistele uuringutele on vaja uurida veeheite mõju Emajõele ja Peipsi järvele ning selle ökoloogilisele seisundile. Uurimistele kavatseme kaasata parimad oma ala asjatundjad.

Viiendaks, peame toorme vastutustundlikku varumist jätkuvalt oluliseks ja oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja investorite ootus on, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud ka tulevikus.

Margus Kohava sõnul rajatakse sarnaseid tehaseid ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ sõnas Kohava.