20. juunil andsid Eestisse puidurafineerimistehast rajada sooviva Est-For Investi esindajad rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest. Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks.
- Est-For Investi andis riigile üle puidurafineerimistehase rajamise eeltöö tulemused Foto: Postimees/Scanpix
„Rahandusministeeriumile üleantav infopakett koondab alusandmestiku, mis on kogutud puidurafineerimistehase idee läbitöötamisel eesmärgiga mõista, kas projektiga on põhimõtteliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. „Dokument sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd ja geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka praegu teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest.“
Geoinfo analüüsi läbiviimisel keskenduti piirkonnale, kuhu puidurafineerimistehase rajamine on otstarbekas ja kus tehase käitamine on võimalik. „Kuna veetarve, tooraine kättesaadavus ja raudteeühendus on tehase toimimiseks vältimatult vajalikud, ei ole mõistlik kaaluda asukohti terve Eesti territooriumi ulatuses, vaid keskenduda Suur-Emajõe piirkonnale, kus enamik asukoha valikuks vajalikke tingimusi on täidetud. Välistavatel teguritel põhineva geoinfo analüüsi tulemusel selgus Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad olla sobivad tehase rajamiseks,“ täpsustas Margus Kohava ja lisas, et rahandusministeeriumi poolt juhitud planeeringuprotsess peaks hilissügiseks jõudma võimaliku kinnistu täpsusega asukoha leidmise otsuseni.
Eeltööde kokkuvõttes on välja toodud, et tehase asukohavaliku ja rajamisega seotud potentsiaalselt olulised on mõju rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele. Tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad olulised mõjud on müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, Emajõe ja Peipsi järve bioloogilisele mitmekesisusele.
Tõenäoliselt vajalikud uuringud, millele keskkonnamõju hindajad saavad tugineda, on Est-For Investi hinnangul järgmised: veeheite mõju Emajõe seisundile (sh ökoloogilisele seisundile); heitvee soojuskoormuse mõju Emajõele; piirkonna hüdrogeoloogilise mudeli koostamine; mõju Eesti ja Läti puiduturule ning liiklusmudel.
Üleantud dokumenti saab täistekstina lugeda
SIIT.
Andmestik on kogutud perioodil november 2016 kuni mai 2017 meeskonnaga, kuhu kuulusid Est-For Investi juhatuse liikmed ja investorid, õigusbüroo Ellex Raidla, Hendrikson&Ko keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultandid, rakendusuuringute keskuse CentAR ökonomistid ja puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson.
Seotud lood
Eesti Erametsaliit toetab puidurafineerimistehase rajamist Eestisse, kuna paberipuidu töötlemine kodumaal lõpetaks selle puidusordi müügivõimaluste heitliku muutumise. Stabiilsem turg omakorda annaks metsaomanikele kindlustunnet metsas tegutseda ja jätkuvalt metsaomanik olla.
2002. aastal tootmist alustanud puidutöötlemisettevõte Peetri Puit OÜ on Kagu-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Eelmisel aastal tehaselaienduse avanud tootja, kelle liimpuidust pea veerand läheb Saksamaale, rühib tasapisi ka uutele turgudele, plaaniga toodangumahtu kolmekordistada.
Valitsus algatas täna riigi eriplaneeringu koostamise kaasaegse puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Vastusena Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) pöördumisele kinnitavad Tartumaale kavandatava puidurafineerimistehase rajamise eestvedajad, et tehase investorid on huvitatud kaasaegse ja kõikide keskkonnanõuetega kooskõlas oleva tehase rajamisest.
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele