Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Graanul Invest: siseneme agressiivselt Läti metsandusärisse
2015. aasta oli ettevõttele tubli tõusuaasta, kasvasid nii tootmismahud kui kasum. Ligi 243 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti puhaskasumit 28 miljonit eurot. Aasta varem olid need numbrid vasvalt 138 miljonit eurot ja 13,7 miljonit eurot. 2016. aastaks kavandas Graanul Invest olulist tootmismahtude kasvu. Ehkki majandustulemused ei ole veel avalikud, märkis ettevõtte suuromanik Raul Kirjanen, et tulemused olid paremad kui eelnenud aastal, ent osa potentsiaali jäi siiski kasutamata: „Turg oli aasta teisel poolel väga keeruline, aga loodame oma potentsiaali realiseerida 2017. ja 2018. aasta jooksul.“
Kirjaneni sõnul tõi edu eelkõige Graanul Investi konkurendi, Läti ühe suurima puidugraanulitootja SIA Latgrani ost. Latgranil on Lätis neli tehast, koguvõimsusega 640 000 tonni aastas. Lisaks omandas ettevõte osaluse kahes Eesti metsandusettevõttes: OÜ Karo Mets ja AS Roger Puit aitavad tagada stabiilse tooraine tarnekindluse tehastele, kus tootmine toimub ööpäevaringselt. Karo Metsast, mis tegutseb eelkõige Lääne-Eestis ja on oluline toorainetarnija Imavere tehasele, omab grupp 50%. Roger Puit, mis on üks Eesti suuremaid erametsaomanikke, omades ligi 20 000 hektarit metsamaad, varustab Imavere ja Helme tehaseid. 2014.aasta lõpul hakkasid tööle ka lõpetatud investeerimisprojektid, mille tulemusel toodangumahud kasvasid.
Samas jätkati uute investeeringutega, uue elektri- ja soojusenergiat tootva koostootmisjaama ehitusega Imaveres. Grupi vanim, 2005.aastal ehitatud graanulitehas kasvas kaks korda suuremaks. Imvere koostootmisjaam valmis eelmise aasta suvel – investeeringu kogumaksumus oli 44 miljonit eurot. Tänavu suvel saab valmis Osula koostootmisjaam. „Meie koostootmisjaamad töötavad baasvõimsusel 8300 tundi aastas, seega mingisuguseid erilisi hüppeid me ei oota. Madal elektrihind täna kindlasti survestab neid projekte, aga teisest küljest oleme ise suur elektritarbija ja saame puuduoleva tootluse suures osas odavama sisendi kaudu pelletitootmises tagasi,“ selgitas Kirjanen.
Lisaks tehti väikesemahulisi investeeringuid olemasolevates tehastes: suurema läbilaskevõimega konveierid, võimsamad mootorid graanulipressidele, lisa haamerveskid – see kõik kasvatas tehaste võimsust ja efektiivsust. Graanul Invest investeeris 2015.aastal kokku 154 miljonit eurot.
Tänavused investeeringud lähevad eelkõige Osula koostootmisjaama ehituse lõpetamiseks, ent plaan on jätkata ka investeeringuid metsandusse. Tooraine turg Eestis on Kirjaneni arvates üsna tasakaalus, ent aastaga langenud toodete hinnad teevad tooraine varumise keeruliseks, lisandub ka metsa ja tooraine sertifitseerimise nõue. „Sellel aastal tahaks kindlasti argessiivselt siseneda ka metsandusärisse Lätis, aga ega see lihtne ola. Laual on ka ühe pelletitehase ehitamise projekt Lätis, ent ootame veel turu olulist paranemist. Valdavalt tegeleme uute investeeringute ettevalmistamisega,“ avaldas Kirjanen.
Puidugraanulite turg on viimase poole aasta jooksul olnud tema sõnul äärmiselt keeruilises seisus ning seetõttu on ka paljud tootjad ärist lahkunud, kas siis pankroti või ülevõtmise teel. „Üldiselt turg kasvab ja 2018.aasta tuleb suure tõenäosusega vähemalt mahtude osas oluline kasvuaasta. Kas see toob kaasa ka hindade taastumise, saab näha. Eesti pelletiturg kasvab aga suhteliselt rahulikus tempos. Küllap annavad üsna pea karmistuvad hoonete energianõuded turukasvule kiirema tõuke,“ usub ta.
ÜKS KÜSIMUS
Mida arvate Eestisse planeeritavast uuest puidurafineerimistehasest, nn miljarditehasest?
Ma ei tea sellest projektist suurt midagi, seega on raske kommenteerida. Minu meelest on projekt loonud nii mõnegi ohtliku pretsedendi. Näiteks see, et riiklikku planeeringut finantseerib ja tellib arendaja ise. See on ohtlik nii riigi kui ka arendaja seisukohast: sellise planeeringu sõltumatust on väga keeruline tagada, mistõttu on seda tulevikus väga lihtne rünnata. See pole hea lahendus kummagi osapoole jaoks.
Teiseks, ei ole mõtet pöördesse minna miljardi euro numbri peale, pigem tuleks ikka vaadata asja ennast: tehnoloogia uudsust, keskkonna aspekte jm. Kindlasti on Eesti mõistes tegemist enneolematu projektiga vee kasutamise mahu osas. Veeteema tuleb väga selgelt läbi kaaluda, arvestades eelkõige seda, et Emajõgi ei suubu ju otse merre ning võimalik reostus puhastuks meie veesüsteemist väga pika ringiga.
Minu hinnangul on tegemist hea projektiga, kui see turutingimustel tehtud ja finantseeritud saab. Aga kui selle teostamise eelduseks on olulises mahus riigiabi, välja kaubeldud erandid ja teiste turuosaliste - vahet pole, kas kodu- või välismaiste -, huvide administratiivne kahjustamine, siis arvan, et see ei ole elujõuline projekt.
Raul Kirjanen
Ehkki Graanul Invest laieneb, ettevõtte uusi töötajaid massiliselt ei otsi. „Meil ei ole tootmisesse palju inimesi hõivatud, sest väga suures osas on tööprotsessid automatiseeritud. Maapiirkondades on küll konkreetsete spetsialistide palkamine keerukas, ent üldiselt on meil kaadri voolavus pea olematu,“ märkis Kirjanen.
Kirjanen peab Graanul Investi tugevuseks turul häid logistilisi lahendusi ja efektiivset tootmist, tänu millele suudetakse konkureerida ka keerulistes majandusoludes. Taastuvenergia sektoris on pelletitel täita väga oluline üleminekuroll. Valdav osa Euroopast on aru saanud, et söe põletamine ei ole keskonnaaspektidest johtuvalt jätkusuutlik ja pellet on ülemineku lahendus söelt uutele tehnoloogiatele. „Millal võetakse kasutusele uued tehnoloogilised lahendused elektri vajaduspõhiseks tootmiseks, selgub loodetavasti järgmise kümnendi jooksul. Jätkusuutliku kasvu leidmiseks vaatame praegu turul ringi igas suunas: Aasia turg, puidukeemia, ülevõtmised, energialahendused Euroopas,“ loetles Kirjanen.
Tootmisvõimsus ületab tarbimissoovi
Grupi konsolideeritud müügikäive oli 2015.aastal 243 miljonit eurot ja kasvas aastaga 76%.
Üle 90% müügimahust läks väljapoole Balti riike: Suurbritanniasse, Taani, Rootsi, Hollandisse. Elektrienergia müügikäive oli 22 miljonit eurot, millest grupist välja müüdi 17,9 miljonit euro eest.
Hetkel kuum
Puidugraanulite tootmine ja tarbimine maailmas 2015.aastal kasvas, ent varasemast aeglasemalt. ÜRO Pariisi kliimakonverentsil detsembris 2015 tehtud kliimakokkulepe peaks taastuvenergeetika, sh puidugraanulitööstuse arengu väljavaadetele mõjuma soodsalt, ent samas tuleb arvestada, et fossiilsete energiakandjate hinnlangus vähendab taastuvenergeetika konkurentsivõimet.
Puidugraanulite tootmisvõimsus kasvas 2015.aastal tarbimisest kiiremini. Maailmas oli 2015.aasta lõpul 850 graanulitehast, mille koguvõimsus oli 10 000 tonni aastas. Tegelik tootmismaht oli aga samas suurusjärgus tarbimismahuga 27-28 miljonit tonni. Baltikumis puidugraanulite tootmine 2015.aastal kasvas – kokku toodeti 2,7 miljonit tonni. Kohalik tarbimine oli tagasihoidlik, üle 95% toodetud mahust läks ekspordiks.
Pelletitootmisel on suure tähelepanu all kasutatava biomassi päritolu ja sertifitseeritus, tooraine peab tulema jätkusuutlikult majandatud metsadest. 2015. tarbitud 28 miljonit tonni jagunesid võrdselt tööstusgraanuli ja preemium graanuli vahel. Suurimad tarbijad asuvad Euroopas (UK, Taani, Saksamaa ja Itaalia), ent tarbimine on kasvanud ka Aasias, eelkõige Lõuna-Koreas, ent on lähiaastatel kasvamas ka Jaapanis. Kuna mitmetes Euroopa riikides (Holland, Belgia, UK)on näha uusi teotusmehhanisme, on oodata tarbimise kasvu alates 2018.
MIS ON MIS
Graanul Invest
- AS Graanul Invest on metsanduse, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal.- 2010 asutati oma metsaettevõttega Graanul Mets, mille esimeseks investeeringuks sai 50% osaluse ost Lõuna-Eesti metsandusettevõttes OÜ Valga Puu. - 2014.detsembris avati Osula Graanuli tehas.- 2015. aasta müügitulu 242 937 000, ärikasum 33 344 000- 1.juulist 2015 kuulub gruppi Läti puidugraanulitootja SIA Latgran- 2015 omandati osalus metsandusettevõtetes OÜ Karo Mets ja AS Roger Puit - 7.juunil 2016 ostis Graanul Invest Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele (investeeringu suurus ca 250 miljonit eurot).- 2016. aastal valmis Imavere koostootmisjaama ja graanulitehase laienduse projekt. Graanul Investi eesmärk on ehitada koostootmisjaamad grupi kõikide pelletitehaste juurde.- Majandustulemused. Kasum enne makse EBIDTA oli 58,3 miljonit eurot, 30 miljonit 2014.aastal. Grupi maksudejärgne puhaskasum oli 28 milj eurot, 2014 – 13,7 miljonit. Olulise osa kasumikasvu andis Latgrani lisandumine.
Tootmismahud
2015 tootis Graanul Invest grupp 1 562 000 tonni puidugraanuleid; Latgranilt lisandus veel 322 000. (2014 aastal oli toodangumaht 854 000 tonni)Oma tehaste tootmismaht kasvas 45% võrra e 387 000 tonni. Tootmismahu kasv tulenes 2014 detsembris tootmist alustanud Osula Graanuli tehase käivitamisest jm.Soojusenergiat toodeti 514 GWH (2014: 307 GWh), elektrienergiat 176 GWh (2014 – 108 GWh). Kogu soojusenergia kasutati ära grupi graanulitehastes tooraine kuivatamiseks. Elektrienergia müüdi võrku, ainult Lätis, või tarbiti oma graanulitehastes.
Tootmismahud tuhandetes tonnides.
2006 1762007 2612008 2872009 4102010 4392011 396
Tea Taruste
kaasautor
Seotud lood
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele