Majandusmetsade viljakates kasvukohtades langes kuusikute keskmine raievanus praeguselt 80 aastalt 60 - 70 aastani, mis võimaldab kahjustusohuga kuusikud optimaalses eas kasutusse võtta. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.
Vääriselupaikade roll looduskaitses suureneb. Kaitset võimaldatakse edaspidi kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladele ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.
Erametsaomanikke innustatakse rohkem metsamajanduslikke töid tegema väiksema metsaomandiga taotlejaid eelistades. See puudutab metsa uuendamise, metsa inventeerimise, metsamaaparandustööde tegemise ning pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetamist. Lisaks toetab riik füüsilisest isikust metsaomanikele nõuande teenuse osutamist ja metsaühistuid, kelle liikmeteks on valdavas enamuses väikemetsaomanikud. Metsa uuendamise ja hooldamisega ning metsa inventeerimisandmete tellimisega seotud toetustaotlused esitatakse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, teised taotlused saadetakse Erametsakeskusele posti või e-posti teel.
Samuti pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse kvaliteedile, vigaste ja valede andmete esitajad võivad jääda ilma korraldaja tunnistusest. Selleks, et metsatööd oleksid loodusele sobivad, tohivad tulevikus metsas tööd teha vaid kvalifitseeritud harvesterioperaatorid.
Linnametsade majandamisel võetakse tulevikus lisaks metsamajandamisele arvesse ka linnakeskkonna vajadusi. Selleks tuleb metsateatis enne Keskkonnaametile esitamist kooskõlastada ka linnavalitsusega.
Algselt kavandatud muudatusest, lubada piirinaabritel raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses, seekordsel seaduse muutmisel loobuti.
Enamik muudatusi jõustub 1. septembril 2017.