Keskkonnaminister Siim Kiisler tutvustas kolleegidele Eesti eesistumise prioriteete

Nõukogus arutati viimaseid arengusuundi rahvusvahelises kliimamuutuste valdkonnas, samuti kinnitasid ministrid taas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kindlat pühendumust Pariisi kokkuleppele ja selle täieliku rakendamise protsessile.

„Eesistumise ajal on meie peateema üleminek madala süsinikuheitega kliimasõbralikule ringmajandusele. Seda eesmärki aitavad saavutada ühelt poolt kliimaleppe elluviimine erinevate õigusaktide kaudu ja teiselt poolt öko-innovatsioon. Kohe-kohe on meil võimalus neid teemasid edasi arendada nii palju kui võimalik. Oleme selleks ülesandeks valmis!“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% võrreldes 1990. aasta heite tasemega, milles leppisid riigipead ja peaministrid kokku 2014. aasta Euroopa Ülemkogul. Seda eesmärki aitavadki saavutada erinevad õigusaktid, mis reguleerivad kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii suurtööstuses kui ka näiteks transpordisektoris.

Öko-innovatsiooni puhul on tegu uutmoodi lahendustega, mis asendavad olemasolevaid tegevusi selliselt, et uus lahendus on majanduslikult kulu- ja ressursitõhusam ning sellel on väiksem keskkonna- või tervisemõju. Paljudes keskkonnaküsimustes saaksime piiramise asemel rohkem keskenduda sellele, mis on konkreetsed ja ennast tõestanud uuenduslikud lahendused väljakutsetele ja kuidas nende laiemat kasutust Euroopa Liidu poliitika abil edendada.

Lisaks toimusid kahepoolsed kohtumised, kus keskkonnaminister Siim Kiisleril oli võimalus mõtteid vahetada Austria ja Bulgaaria keskkonnaministritega, merendus- ja keskkonnavoliniku Karmenu Vellaga ja Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi peadirektori Daniel Calleja Crespoga.

Eesti ELi nõukogu eesistumise esimene keskkonnaministrite nõukogu toimub 13. oktoobril, mitteametlik nõukogu aga juba 13.-14. juulil.