Eelmisel nädalal kaitsti Eesti Maaülikoolis ergonoomika erialal magistritöid, mille tulemusel anti kolmele lõpetajale esmakordselt välja ka ergonoomi kutsetunnistus.

- Maaülikooli magistriõppe lõpetasid ja kutsetunnistuse said Evelin Teras, Pirgit Peedosaar ja Reimu Saaremaa.
- Foto: Eesti Maaülikool
Kutseandmise komisjoni kuulus teiste seas nooremteadur Triinu Sirge, kellele omistati juuni alguses esimesena Eestis Euroopa Ergonoomi (Eur.Erg.) kutse.
Ergonoomika on teadus inimesele kõige mugavamatest tegevusviisidest, töövahenditest ja töökeskkonnast, mis tagavad töötegevuse võimalikult suure efektiivsuse ja turvalisuse. Maaülikooli magistriõppe lõpetasid ja kutsetunnistuse said Evelin Teras, Pirgit Peedosaar ja Reimu Saaremaa.
„Nii Euroopa kui Eesti ergonoomi kutsed tõendavad erialast kõrgharidust ja tõstavad sellega ergonoomi teenuse kvaliteeti. Eesti ergonoomi kutse annab hea stardipaugu erialase pädevuse saavutamiseks noortele. Võrdluseks - Euroopa ergonoomi kutse näitab saavutatud professionaalsust, kuna seal on eelduseks vähemalt kolmeaastane praktika ja pidev erialane enesetäiendamine, mis on eelretsenseeritud rahvusvahelise ühingu poolt,“ ütles Triinu Sirge. Ta lisas, et reguleeritud pädevuse tunnustamine aitab kaitsta nii ergonoomika teenuse kasutajaid kui ka ergonoomi mainet, andes eelise tööturul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti ergonoomi kutse andmine on olnud töös üle viie aasta, kuid tänavu jõuti alles esimeste kutsetunnistusteni. Kutset väljastab Kutsekoda ja lõpetajatele omistati Ergonoomi kutse, tase 7.
"Eestis on ergonoomist natukene teine arusaam kui välismaal. Meie kutsestandard annab töökeskkonnas pädevuse hinnata füüsikalisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Need praktilised teadmised annab kenasti Eesti Maaülikool. Maailma mõistes on ergonoom spetsialist, kes disainib, kujundab ja vajadusel muudab töökeskkonda ning kellel on laiapõhjalised teadmised anatoomiast, füsioloogiast, psühholoogiast ja organisatsioonikultuurist,“ ütles Sirge.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.