Hispaanlastele kuuluval Salutaguse Pärmitehasel läks eelmisel aastal hästi – käivet suurendati viiendiku võrra ning ärikasum tõusis üle 1miljoni euroni.

- Salutaguse Pärmitehase juhataja Tiina Valk
- Foto: Äripäev AS
Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et toiduainete tootmisega tegeleva Salutaguse Pärmitehas ASi müügitulu kasvas 2016. aastal (võrreldes eelneva aastaga) 22 protsenti, 31,2 miljoni euroni. Ärikasum suurenes seejuures 319 314 euro võrra, 1,25 miljoni euroni.
Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 120 inimest, võrreldes eelneva aastaga suurenes töötajate arv 9 võrra. Käive töötaja kohta kasvas 13 protsenti, 259 934 euroni. Keskmine brutotasu tõusis 6 protsenti, 1301 euroni kuus.
AS Salutaguse Pärmitehas toodab erinevaid pärmitooteid, looduslikke taimekaitsevahendeid metsandusele, põllumajandusele ja haljastusele ning vinassi mulla parendamiseks. Lisaks teostab ettevõte kuivpärmide pakendamist nii inimtoiduks kui loomasöödaks. AS Salutaguse Pärmitehas osutab ka logistika- ja klienditeenust grupi toodete turustamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Aruandeaastaks seatud eesmärk oli parandada kapitali üldtasuvust, mis ka täideti. Kapitali üldtasuvus tõusis 3,3protsendilt 4,7protsendini,“ teatas ettevõte oma tegevusaruandes. „Möödunud aasta oli ettevõttele soodne, mis tulenes täismahuga tootmisest ja 22protsendilisest müügimahu kasvust.“
Salutaguse Pärmitehase emafirma on Hispaania ettevõte Lallemand Bio S.L. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal firmast dividende ei võetud.
Põhjalikumalt saab tutvuda firma majandustulemustega
Äripäeva infopangas.
Autor: Mait Kraun, kaasautor
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.