Põllumajandusmasinate äri on sama tsükliline nagu põllumajanduski – põllumajandustoodete hindade kasv suurendab nõudlust traktorite järele.
- Mullune aasta oli Euroopa traktorimüügis kesine Foto: Postimees/Scanpix
Hoolimata sellest, et toorme hind võib traktorite müügi tõusu ja languse ennustamisel abiks olla, siiski ei ole see mõõdik asjakohane struktuuri kujundava trendi ennustaja. Näiteks ei seleta see mõõdik turul toimunud struktuurseid muutusi, nagu mitmete tuntud kaubamärkide, näiteks Lanz, Steel hoof, Latil, BMW, Ford jt, kadumine tööstusmaastikult.
Põllumajandusmasinate tööstus on alates Teisest maailmasõjast maadelnud mitmete väljakutsetega – majanduslikud, demograafilised, regulatiivsed, ühiskondlikud ja tehnoloogilised.
Euroopa traktorite turg koges eelmisel aastal võrreldes 2015. aastaga 6,7% langust. Kuigi üldine turusituatsioon oli võrrelduna mitmete varasemate aastatega kehvem, siis riikide vahel esinesid nõudluses suured erinevused.
Selge langustrend Saksas ja Prantsusmaal. Euroopa suurimatel turgudel Saksamaal ja Prantsusmaal vähenes nõudlus vastavalt 10,8% ja 6%. Prantsusmaal oli aasta esimene pool positiivne, kuid aasta teine pool tõi kaasa tuntava nõudluse vähenemise. Kui vaadata pikaajalist traktorite müügi trendi, mitte ajutisi tõuse või mõõne, siis traktorite müüki iseloomustab juba pikemat aega selge langustrend. Näiteks Saksamaal müüdi 1950ndate keskpaigas 100 000 traktorit aastas ning 2013. aastal pisut enam kui 34 000 traktorit.
- Traktorite müük Saksamaal ühes aastas, 1951-2014 Foto: Evelin Hillep
Itaalias ja Ühendkuningriigis nii suurt langust traktorite müügis ei olnud ning uusi masinaid registreeriti 2016. aastal 1% vähem kui 2015. aastal. Kõige enam kasvas nõudlus traktorite järele Hispaanias 7,8% ning ligi 5% tõusu on oodata ka selleks aastaks. Teistes Euroopa riikides kõikus nõudlus suurtes piirides: -28% Ungaris kuni +73% Horvaatias.
Eestis registreeriti Maanteameti andmetel 2016. aastal 617 uut põllumajandustraktorit, mis on 16% enam kui 2015. aastal, kui registreeriti 516 uut põllumajandustraktorit.
Kui vaadelda masinate registreerimist kogu aasta lõikes, siis aasta kõige nõrgemad kvartalid olid esimene ja teine kvartal, millele järgnes hüppeline registreerimiste kasv kolmandas kvartalis, mis saavutas tipu septembris. Muutusi turul tõi kaasa ka üha rangemaks muutuvad heitgaasinormid traktorite ja töömasinatele. Heitgaasi nõuete muutuste tõttu 75 ja 175 hobujõuliste IIIB mootoritega traktorid pidid olema registreeritud enne 1. oktoobrit 2016. a. Seega viidi paljud neist traktoritest turule just enne nimetatud tähtaega. Ja nii oligi peale kolmanda kvartali kunstlikku nõudlust, nõudlus neljandas kvartais kesine.
Üldine nõudluse langus ei olnud kõikides traktorite kategooriates. Nii näiteks müüdi 2016. aastal väikseid, alla 50 hobujõulisi traktoreid rohkem kui 2015. aastal. Kasvutrendi kogeti ka üle 250 hobujõuliste ning 150 hobujõuliste ja 175 hobujõuliste traktorite segmendis. Kuid kõigis teistes kategooriates nõudlus langes 25%.
Masinatüüpide lõikes näitas nö kõige kehvemat minekut koristuskombainide turg, mis langes 8,3%. Vähenemine on madalaim Belgias 4% ning kõrgeim Madalmaades 28%. Söödavarumismasinate lõikes oli 2016. a langus 12%, vaid Belgias ja Hispaanias kasvas müük. Vähenemine toimus ka niidukite turul, mis langes 8,6%. Langus esines enamikel turgudel ning küündis Saksamaal 14%ni. Erandiks on Prantsusmaa ja Itaalia, kus niidukite turg oli stabiilne. Samuti kahanes presside turg 8,6%. Ainsana kasvas taimekaitseseadmete turg.
Statistika ei kinnita ka eeldust, et võimsus korvas üldise müügi vähenemise. Juhul, kui võtta Saksamaa turg võrdlusturuks, siis aastatel 1970-2001 (kõik võimsused kokku) vähenes müük ka kilovattides – 1970ndatel müüdi 65 000 traktorit, mis kilovattides väljendatuna on 2,2 miljonit kilovatti. 2001 aastal müüdi 24 000 traktorit kogusummas 1,8 miljonit kilovatti.
Viimastel kümnenditel põllumajandusmasinate tööstus on pidanud rinda pistma nii väheneva kliendibaasi, kui ka müügiga (isegi mootorite koguvõimsuse näitaja osas).
Euroopas müüakse ühe ruutkilomeetri kohta 0,03 uut traktorit
Kui võrrelda traktorite turu 1950 ja 2010 aastat, siis 1950 müüdi 7 uut traktorit 100 km2 kohta, kus elab 210 põllumajandustootjat. Samas 2010. aastal müüdi 100 km2 kohta 3 uut traktorit, kus elab 34 põllumajandustootjat. Traktori tootja vaatevinklist tähendab see, et logistikaahel on muutunud märksa pikemaks ning suurenenud on kulud turustamisele. Konkurents erinevate traktoritootjate kaubamärkide ja nende müüjate vahel on muutunud intensiivsemaks. Samuti avaldab mõju üldine demograafiline olukord ning väljaränne maapiirkondadest.
Kui traktoriturgu võrrelda autoturuga, siis kogu Euroopas müüdi 2015. aastal kokku nii palju traktoreid kui Belgias ainuüksi autosid – 602 867 (30 528 km2). Kui autotööstus müüb ühe ruutkilomeetri kohta 3,5 uut autot, siis põllumajandusmasinaid müüakse ühe ruutkilomeetri 0,03.
On veel ebaselge milliseks kujuneb traktorite nõudlus sel aastal, kuid Euroopa Põllumajandusmasinate Assotsiatsiooni (CEMA) eksperdid ei oota erilisi muutusi ning leiavad, et Euroopa üldine traktorite nõudlus jääb 2016. aasta tasemele.
Evelin Hillepagroskoop.ee
Seotud lood
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele