Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meelis Mõttus: arvan, et eestlastele hakkab uus juust meeldima
„Raclette on poolkõva sulatamiseks mõeldud juust. Sobib see hästi keedetud kartuli ja hapukurgiga, kuid kindlasti ka röstsaia ja tomatiga. Võib kasutada ka paljude muude toitude valmistamisel,“ tutvustas Mõttus, kes ei näe ühtegi põhjust, miks Eestis ei saaks valmistada sama head Raclette`i nagu Šweitsis. „Vaja on tahtmist ja teadmisi asju korralikult teha nii nagu ette nähtud.“
Idee raclette’i tegema hakata tekkis reisides Šveitsis ja Prantsusmaal. „Olles käinud talumeiereide liiduga juustukoolitustel Šveitsis, mitu korda Prantsusmaa eri piirkondades ja paljudes teistes juustu tootvates maades, sain aru, et seda juustu sobiks teha Eestis, kuna maitse poolest võiks see ka eestlastele meeldida. Meeldis ka see, et selle juustu tehnoloogia on suhteliselt lihtne, energiasäästlik ja laagerdamis temperatuuri poolest sobib seda paljude teiste juustudega ühes keldris hoida,“ põhjendas idee teket Mõttus.
Laias laastus ei erine selle juustu valmistamise protsess oluliselt teistest juustudest. „Sel puhul on täpselt sama tehnoloogiline skeem nagu näiteks Morbieril, mida tuntakse selle järgi, et tal on tuhatriip keskel. Kasutada tuleb ainult spetsiaalseid juuretisi. Raclette peab kiiresti sulama ja kiiresti jahtuma, jäädes samal ajal meeldivalt pehmeks. Laagerdamine toimub tavalises keldris kindla tempratuuri ja niiskuse juures,“ selgitas juustutootmise tagamaid Mõttus ja lisas, et raclette`i puhul peab kindlalt kasutame õige suurusega vorme. „Tähtis on nii õige diameeter kui ka juustu õige paksus.“
Nagu paljude teiste sellest piirkonnast pärit juustude puhul, räägitakse korraliku juustu tegemisel iseenesest mõistetavalt ikkagi ainult heinapiimast. Raclette`i puhul ei pea piim olema alati väga värske ehk kohe lüpstud. Mõttus ütles, et seepärast on väikestes meiereides raclette ikka kindlalt toodete nimekirjas ja paljudes kohtades tehakse raclette`i esmaspäeviti ja peale pühi. „Vahel peab ka juustumeister päeva või paar puhkama.“
Raclette juustu tarbitakse üldjuhul sulatatud kujul. Tuntumad sulatamise viisid on spetsiaalne raclette`i aparaat või raclette`i võileivamasin. „Raclette`i aparaat on seade, kuhu mahub enamasti poole kera suurune juustu kamakas, vahest ka veerand. Veerandit kasutatakse rohkem Berzaini soojendamiseks. Berzain on oma olemuselt suitsuraclette, mida on madalal temperatuuril 24 tundi suitsetatud. Võileiva raclette`i masinad on üldjuhul sellised, kus alumisel tasandil saab väiksel pannil sulatada juustu ja ülemisel pinnal saab röstida saia või midagi muud seesugust soojaks lasta,“ selgitas Mõttus.
Tunnustatud mahepiim. Lõunapiima mahe-toorpiim sai hiljuti Eesti parima toiduaine konkursil tunnustatud toote nimetuse. Küsimusele, miks see piim nii hea on, vastas ettevõtte juht, et nende toodetud piim on magusam, kuna rasvasisaldus on kõrgem. „Selle tingib asjaolu, et meil on karjas ainult eesti punast tõugu lehmad. Meie piima tootmise ahelas pole kasutatud mürke, mineraalväetisi ega GMO-d sisaldavaid söötasid. See on lüpstud ainukeses öko-robot laudas Baltikumis,“ ütles ta ja täiendas, et seepärast saab toode kanda ka auga Euroopa Liidu ja Eesti ökomärki. „Meil jõuab külmatanki ainult väga kvaliteetne piim, mis on lüpsi ajal piima analüsaatoritega põhjalikult läbi sorteeritud. Veterinaaramet on andnud realiseerimistähtajaks 5 päeva, teistel 4. Pakendisse jõuab piim lüpsiga samal päeval. Kasutame Soome firma Electra väga kvaliteetset pakendamismasinat, Rootsist pärit DeLaval lüpsiroboteid, pesuseadmeid ja külmetusseadmeid.“
Lõunapiima karjas on 160 lüpsilehma ja lisaks noorkari. Kogu sööt toodetakse ise. Juurde ostetakse vaid Eesti turult mahedat otra, mineraale ja soola.
Järeltulevat põlve tuleb harida. Lõunapiima farm avas samuti 1. juunil oma farmi uksed, kus loomi vaatamas käisid Tsirgulina kooli lapsed. Meelis Mõttuse sõnul on nad avatud piimafarmide päeval ikka osalenud ja lastele farmi tutvustanud. „Mingil määral mind üllatas, et lapsed kuulasid ja vaatasid farmis toimuvat ikka väga suure huviga. Ka piima joodi isuga. Kõrvu jäi ühe poisi küsimus teisele „sa jood alles neljandat klaasi vää“. Usun, et avatud uste päevad tekitavad lastes huvi ja usaldusväärsust kohaliku piima vastu,“ lausus ta.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele