Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 11. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleva aasta kasvuperiood on võrreldes tavapärasega pikemaks veninud ja tänu jahedale kevadele võtab ka viljade valmimine rohkem aega. Alles juuli lõpus koristati esimesi talirüpse ja eelmine nädal esimesi taliotrasid, võib öelda, et vili alles valmib põllul ning suur koristusperiood pole veel alanud. Nagu eelminegi, 2016. aasta, on ka tänavu tõsine probleem umbrohtudega. Põhjuseks võib tuua jahedat kevadet, kus madalate temperatuuride tõttu preparaadid toimisid tavapärasest halvemini või ei toiminud üldse. Teine suur umbrohtumuse põhjus on sademetes, mida tuli rohkesti, seega tekkis hilisem seemneumbrohtude teine rinne.

Umbrohud teevad saagi koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Juhul, kui on vajadus koristuseelselt umbrohutõrjet teha ning samal ajal ühtlustada teraviljade valmimist, on selleks lubatud koristuseelne närvutamine glüfosaatidega. Jälgige kasutatava glüfosaadi märgistuse nõudeid, kui etiketil vastavat märget pole, siis ei tohi kasutada! Glüfosaadid on süsteemse toimega ning on toimelt aeglasemad kui desikandid.

Ühtlasi tuletame meelde, et need, kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada. Glüfosaadi kasutamise keeld kehtib kõikide kultuuride kasvuperioodil, samuti haljasväetiseks kasvatamisel ning meetaimedel. Kuna desikandid nende alla ei kuulu, siis neid tohib koristuseelselt kasutada.

Desikante kasutatakse taimede koristuseelseks närvutamiseks, lubatud tooted on Reglone Super (150 g/l dikvaat), Diqua (dikvaat 200 g/l) ja Dessica (dikvaat 200 g/l). Desikandid toimivad kiiremini kuuma päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikumalt külma sombuse ilmaga. Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu, nad on kontaktse toimega ning mõjuvad kõige efektiivsemalt kaheidulehelistele umbrohtudele ja kultuuridele (raps, hernes, uba jt). Tooted ei mõju mulla kaudu ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Vihmakindlad 15 minuti möödudes. Kõige enam kasutatakse desikante kartulil, rapsil, hernel ja oal.

Siinkohal on järjekordselt hea meelde tuletada, mida, millel ja kuidas kasutada:Rapsil kasutatakse desikante siis, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised, maksimaalselt 10%, kuid need on tugevad ja vetruvad/painduvad. Keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid ning alumisel osal on enamik seemnetest mustad. See on umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust. Koristamist peaks alustama kui seeme on küps, värvunud mustaks ja niiskusesisaldus ideaalis 12% ja 15% vahel. Kontrollida kultuuri niiskusesisaldust 5 päeva pärast töötlemist, kasutades selleks vastavat niiskusemõõturit. Reglone Super’i kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua 3,0 l/ha, Dessica 3,0 l/ha. Ooteaeg kõikidel nimetatud toodetel 7 päeva.

Rapsil glüfosaatide koristuseelse kasutamise õige aeg on siis, kui seemnete niiskusesisaldus jääb alla 30% (seemned on pruunid). Taimed muutuvad kollaseks umbes 10-12 päeva enne oletatavat saagikoristuse aega. Kui liiga vara kasutada (seemnete niiskus üle 40%), võib langeda rapsiseemnete õlisisaldus. Näiteks Roundup FL 450 kasutamise kulunorm on koristuseelselt 2,4 l/ha, ooteaeg 10 päeva. . Koristuseelne kasutus on lubatud ainult umbrohu soovimatu kasvu piiramiseks või takistamiseks. Ranger XL kulunormiga 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Barbarian Super 360 kulunormiga 4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Glüfosaatidele võib lisada 0,5 l/ha kleepainet Aventroli, et varem valminud kõdrad ei avaneks enneaegselt ning saagikaod selleläbi oleks väiksemad. 

Põldhernel kasutatakse Diquat kui herne niiskusesisaldus on 45% või vähem. Pritsitakse kui herne taimel alumised kaunad on kollakaspruunid, pärgamentjad (õhuke paber). Seeme piisavalt tugev. Keskmised kaunad on armistunud ja kortsunud, kollased ja muutunud pärgamendi taoliseks. Seeme on vetruv, ei lõhene pigistamisel. Ülemised kaunad on lihavad, nõrgalt armistunud ja rohelised või hakkavad kolletuma. Seeme lõheneb pigistamisel. Varasem töötlemine võib põhjustada ülemistes kaunades kortsunud terade liiga suure osakaalu, mis tähendab saagikadu. Vilja kuivamine võtab kauem aega ja eelnev kuivatamise efekt läheb osaliselt kaduma.

Samuti varte mittepuitumise tagajärjel tekib vartel kokkuvarisemise oht. Seega on väga oluline, et toote kasutamine toimub õigeaegselt, kuna desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Samas, kui hernes kuivatatakse liiga hilja, kaob pritsimise eelis ja tekib alumiste kaunade varisemise oht. Diqua kulunorm 2,0-3,0 l/ha, Dessica 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva.

Reglone Super’it pole lubatud kasutada hernel. Glüfosaatidest on lubatud kasutada nt Barbarian Super 360, kulunormiga 4,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Seemnete niiskusesisaldus peab olema alla 30%. glüfosaadiga koristuseelne töötlemise õige aeg on siis, kui seemned on valmis ning viljatera niiskusesisaldus jääb alla 30%, st terale jääb küünega vajutades jälg, kuid teda on raske küünega poolitada. Mitte pritsida seemneviljapõldu. Kasutada on lubatud näiteks toodet Roundup FL 450, kulunormiga 1,6-2,4 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Koristuseelne kasutus on lubatud ainult umbrohu soovimatu kasvu piiramiseks või takistamiseks. Ranger XL kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Barbarian Super 360 kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Vahetult pärast koristamist võib põldu harida.

Teraviljade

Lamandunud odral ja kaeral (ainult loomasöödaks) on lubatud kasutada desikantidest nii Diqua`t kui Dessica`t, kulunorm 2,0-4,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva. Pritsitakse, kui vili on koristusküps. Kui põllul on vesiheina, on vajalik kulunorm 2,0 l/ha, kaheiduleheliste umbrohtude ja uuesti kasvama hakanud teravilja puhul 3,0 l/ha ja põllul, kus domineerivad virn ja orashein, 4,0 l/ha. Kasutada võib ainult loomasöödaks. Töödeldud vilja ja põhku võib ohutult sööta kariloomadele 4 päeva pärast pritsimist.

Kartulil kasutatakse 2 nädalat enne kartuli koristamist. Kui mugulad on mõeldud säilitamiseks, lasta 7-10 päeva jooksul pritsimise ja koristamise vahel koorel kinnistuda. Parim tulemus saadakse, kui pritsida heleda valguse ja madala niiskuse tingimustes. Parim aeg on keskhommik kuni pärastlõuna. Reglone Super’i kulunorm 2,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Diqua kulunorm kuni max 4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Dessica kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Diqua märgistusel on väga põhjalikult ära toodud vastava mullastiku ja niiskustingimuste juures kasutamine, lugege see eelnevalt läbi, kuna võib tekkida oht kultuuri kahjustumiseks. Desikante võib segada näiteks mõne fungitsiidiga, et hoida ära mugula-pruunmädaniku nakkust. Sobilik toode oleks näiteks Infinito 1,2-1,6 l/ha, ooteaeg 7 päeva.

Kuigi põldoa valmimine võtab veel aega, on mõistlik siinkohal ka koristuseelne pritsimine ära tuua. Põlduba on koristusküps, kui enamus kaunadest on muutunud mustaks, alumised kaunad on veel kollakad ja seemne sooneke on must. Sama põhimõte nagu põldherne puhul kehtib, et lehestikku närvutada ei tohi liiga vara, sest desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Diqua’ga töödeldud põlduba võib kasutada ainult tuvide ja loomasöödaks, kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Reglone Super’i kulunorm 4,0-5,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Dessica kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva.

Glüfosaatidest on lubatud kasutada nt Barbarian Super 360, kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Seemnete niiskusesisaldus peab olema alla 30%.

Ristiku seemnepõllul kasutatakse Reglone Super’it siis kui 75-90% nuttidest on pruunistunud, kulunorm 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Punasel ja valgel ristikul võib kasutada nii Diqua´t kui Dessica`t. Pritsitakse kui seeme on küps, 2-3 päeva enne eeldatavat koristamist. Koristatakse kohe pärast täielikku närbumist. Koristuse hilinemine võib põhjustada seemnete kasvama minekut. Kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 2 päeva. Madalamat kulunormi kasutada väiksema tihedusega vähem umbrohtunud ristiku puhul.

Loe pikemalt Scandagra Eesti kodulehelt. Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti AS