Aivar Treiberg ja Margus Lepp katsetavad hübriidodraga

Treiberg sai idee proovida hübriidtaliotra eelmise aasta suvel Rootsis Borgebys toimunud põllupäevadelt. "Seal nägin ma seda esmakordselt. Syngenta katsed näitasid, et on võimalik saada 1 tonn enam saaki. Üldse on seni parim hübriidodra saak Rootsis olnud 13,4 tonni hektarilt," rääkis Treiberg. "Igal juhul on hübriidodra pea pikem tavalise taliodra omast ja ma loodan, et tera tuleb ka suurem. Saaki ootan enam kui tavaodralt. Samas on meie oludes kasvuaeg veidi pikem. Seega kaob üks eelis, saada koristuskonveierit varasemaks, ära. Sel aastal on näha, et kõrvuti olevad tava- ja hübriidoder valmivad suht ühel ajal, aga hübriid on siiski hilisem, nii et pean panema sel aastal siia põllule uuesti taliodra ja järgmisel aastal talirapsi."

Treibergi sõnul on hübriidodra seeme kallim kui tavaodral ja kulu hektarile oli 110 kilo. Syngenta soovitab külvata hübriidotra 70% tavapärasest külvinormist. Oluline on arvestada ka eelvilja mõjuga. "Eelviljaks oli sel põllul suvinisu, aga parim oleks taliraps, hernes või rohumaa. Enne külvi sai põld veise vedelsõnnikut 30 m³/ha, mille viisime mulda ketaskoorliga. Külv oli veidi hiline, sest põllud olid märjad, külvasime 30.08.2016 220 idanevat tera m². Sügisel sai põld 1l/ha kasvustimulaatorit Ruter AA ja fungitsiidi Input 0,25 l/ha. Kevadel oli 18.04. esimene väetamine 200 l/ha UAN 32 ja 2l/ha Ruter AA. Mai alul väetasin ASN 21N+24S  - 100 kg/h ning 11. mai AN 34,4 - 50 kg/ha," rääkis tehtust Treiberg.

Treiberg täiendas, et suvel tegid nad põllul ka drooniseiret, mis annab detailse tervikpildi kogu põllust ja täpsed soovitused optimaalseimaks väetamiseks.  "Mõõtsime põldu Airinovi drooniga. See jäi natuke küll hiliseks, aga midagi see ikka näitab. Igal juhul näitas lend seda, et lämmastikku oli omastatud 135, mina panin 120 mineraalset N-i ehk osa tuli mullast. 8 tonnise saagi jaoks oli soovitav panna 20-30 N juurde. Seda ma ei teinud."

Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp proovib tänavu hübriidtaliotra 5 hektaril.

Tema nägi seda lahendust Inglismaal, kus tookord oli oder nagu meil rukis - kõrge ja lopsakas. "Meil nii ei ole, meil on sama kõrge nagu tavaline talioder," ütles Lepp, kelle sõnul võttis ta hübriidiodra kasvatuse ette vaid uudishimust, sest alati on ju huvitav midagi uut proovida. "Minu teada katsetab hübriidtaliodraga lisaks Aivar Treibergile ka Madis Ajaots, mis sort tal on, seda ma ei tea. Meil Treibergiga on 'Wootan'."

Lepa sõnul on hübriidtaliodral kindlasti plusse tavalise odra ees. "Näha on, et taim on väga hästi võrsunud, ühel taimel leidsin isegi 16 võrset, 14 on tavapärane. Võrreldes varaste otradega saab vili küll varem valmis, aga saaki ma suuremat siit ei oota. Üheks põhjuseks on antud põld, mis ei olnud väga hea, oli liialt kiviklibune - ehk kuskil paremal põllul oleks eeliseid vast rohkem. Pähikud ei ole minu põllul ka liiga pikad, samas on haigusi vähem," võrdles Lepp ja lisas, et põllul tegi ta samad tööd, väetamised ja taimekaitse, mis teistelgi odrapõldudel.