Põlluinfo: Aeg alustada talivilja külviga

Taliteraviljade külviaeg on käes. Rukki külvidega on juba algust tehtud, kuna rukis tuleb külvata varem kui talinisu. Rukkil peab saama areneda sügisel umbes 3-5 võrset, et oleks kuhu koguda talvitumiseks vajalikud varuained. Väiksema võrsete arvuga taimed ei kogu piisavalt varuaineid ning võivad talvel hukkuda.

Septembri esimeseks pooleks peaks saama rukis külvatud. Kui rukis külvata liiga hilja, võrsub ta küll edasi ka kevadel, kuid kevadistel võrsetel olevad pead on lühemad, pähikute arv on väiksem ja sellega jääb saagikus madalamaks.Samaaegselt rukki külviga tuleks ka külvata taliotra. Talioder peaks sarnaselt rukkile suutma sügisel kasvatada 3-5(4-6) võrset, kuhu talletada varuained. Kuna taliodra talvitumiskindlus pole nii tugev kui talinisul või talirukkil, siis on väga tähtis, et talioder suudaks sügisel piisavalt areneda, kuid tuleb jälgida, et ei tekiks üle kasvamist. Septembri esimese 10 päevaga võiks talioder olla külvatud. Taliodra külvisenorm on 250-350 id tera/m2, norm sõltub külviajast, hilisematel külvidel tuleks kasutada suuremaid norme.

Talinisu külviaeg algab traditsiooniliselt septembri esimese nädala lõpus ja normaalse sügise korral võib edukalt külvata septembri lõpuni. Eelmine aasta, aga näitas, et talinisu külvid, mis olid tehtud enne 15. septembrit olid kevadel oluliselt paremas olukorras kui hiljem külvatud talinisud. Põhjus selles, et stabiilselt jahedad temperatuurid tulid juba oktoobri esimesel poolel ning taimede kasv oli väga aeglane ning varuainete kogumine vaevaline. Et taliviljad jõuaks piisavalt süsivesikuid koguda lehtedesse ning võrsumissõlme, on neil vaja 40-60 päeva jooksul efektiivset temperatuuri (üle 5 ?C) summas 250-300 ?C või aktiivseid temperatuure (keskmine temperatuur üle 5 ?C) umbes 500 ?C. Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis, kuid intensiivsemalt nisust, seega on ka tritikale külviaeg pigem varasepoolsem. Talvekindluselt jääb tritikale alla nii rukkile kui ka talinisule.

Külvi juures on väga oluline seemne kvaliteet, see tagab külvamisel ühtlase tärkamise ja arengu. Soovitav on kasutada eelmise aasta seemet, kuna tänavune seeme ei pruugi olla veel füsioloogiliselt valmis. Külvisenorm sõltub talivilja liigi ja sordi bioloogilistest omadustest, mullaviljakusest, külviajast ja ilmast. Valdavalt külvatakse ruutmeetrile talirukist 550-600 (hübriidrukist 150-200 id tera/m2 ) ja talinisu 400-500 idanevat tera.

Taliteraviljaseemnete puhtimine

Kindlasti üks olulisemaid töid enne külvi on seemnete puhtimine. Puhtimine aitab kaitsta seemneid mitte ainult seemnete pinnal, vaid ka selle sees olevate haigustekitajate eest. Samuti kaitseb puhis taime varajases arengufaasis mulla kaudu levivate haiguste eest. Puhitud seemne külvamisel moodustub ühtlane külv, kuna taimed juurduvad paremini ja kasvavad kiiremini ning ühtlasemalt. Lisaks saame vähendada pritsimiskordade arvu, kuna väldime nakatumist lehehaigustesse varajases kasvufaasis. Nii pannakse alus tulevasele saagile ja selle kvaliteedile. Seemnete puhtimiseks kasutatavad tooted peaksid hõlmama võimalikult laia seenhaiguste spektrit. Vaid puhitud seemnete külvamine aitab vältida teatud haiguste (kõvanõe, lendnõe, kõrrenõe, odra triiptõve, juuremädaniku) poolt tekitatavat kahju. Puhtimine on parim ja ka odavaim viis taimehaigusi tõrjuda, eriti tähtis on see taime kasvu algperioodil, kui taim on nõrk ning ilmastikutingimused sageli väga muutlikud.

Loe milliseid puhtimisvahendeid kasutada Scandagra Eesti kodulehelt.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee