• 12.09.17, 13:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ülevaade: loomade arvu vähenemine on peatunud, liha kokkuostuhind paranenud

Piimalehmade ja sigade arvu vähenemine on peatunud ning piima-, sea- ja veiseliha kokkuostuhind on kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, selgub Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2017. esimese poolaasta ülevaatest.
Kokkuostuhinnad põllumajandussektoris on kasvanud ja loomade arvu vähenemine peatunud
  • Kokkuostuhinnad põllumajandussektoris on kasvanud ja loomade arvu vähenemine peatunud Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima, sea- ning veiseliha kokkuostuhinnad tõusma,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti on piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem.
„Uue valitsuskoalitsiooni otsusega hakati sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma ja see on tootjatele andnud kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ lisas Tamm. „Piima kokkuostuhinna kasv annab lootust, et madalseis on läbi.“ Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 318 eurot tonni kohta, mis on 44% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 6% ning sealiha kokkuostuhind 15% kõrgem. Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 5% madalam.
Piima toodeti esimesel poolaastal 395 000 tonni, mis on vaid 1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuue kuuga toodeti lehma kohta 4575 kg piima.
Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal on see tasakaalustunud. Samuti on peatunud sigade arvu vähenemine ning selle aasta teise kvartali lõpus oli sigu 2,4% enam kui aasta tagasi.
Selle aasta 30. juuni seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis 257 200 veist (sh 86 400 piimalehma), 287 300 siga, 104 900 lammast ja kitse ning 2 094 800 lindu.
Statistikaameti esialgsete andmete põhjal oli 2017. aasta teravilja kasvupinna suuruseks 330 700 ha, mis on 6% väiksem kui eelmisel aastal. „Selle aasta kevade ilm sobis teraviljadele ning põllul kasvas väga hea saak,“ lisas Tamm.
2017. aastal makstakse viit pindalapõhist ja ühte loomapõhist otsetoetust. Lisaks makstakse alates sellest aastast üleminekutoetusi ? kahte pindalapõhist ja viit loomapõhist. Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Üleminekutoetuste eelarve on 19,28 miljonit eurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.24, 17:02
Andke sügisel rapsile ja teraviljale rohkem jõudu!
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele