Eesti toiduainetootja Põltsamaa Felix ostab Eesti kasvatajatelt 900 tonni kõrvitsat, millest valmib 19 erinevat kõrvitsatoodet. Kui enamus Põltsamaa toodangust süüakse ära Eestis, siis kõrvitsahoidised on erand – 70 protsenti läheb ekspordiks.
- Põltsamaal pannakse purki 900 tonni eestimaist kõrvitsat Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Põltsamaale kasvatavad kõrvitsaid 10 talunikku Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt, Tartumaalt ja Pärnumaalt. Kõrvitsate purkipanemiseks on ettevõte palganud hooajaliselt 89 lisatöötajat. Kõrvitsahoidistest 60 protsenti jõuab soomlaste toidulauale, 30 protsenti tarbitakse Eestis ning ülejäänu eksporditakse Rootsi ja Lätti. Kõige ostetum kõrvitsatoode Eestis on Põltsamaa kõrvitsasalat koduses marinaadis.
“Kõrvitsakasvatajatele on olnud suvi heitlik, kasvuperioodil oli ilm külm ja vihmane ning veel augustis polnud kindlust, kas tänavu saaki saab,” rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. “September oli õnneks soe ja päikeseline, kuid saagikus on piirkonniti väga erinev. Lääne-Virumaal olid tingimused soodsamad ja saak parem, aga näiteks Pärnumaalt tuleb kõrvitsat vähem kui loodetud. Loodus on ajagraafikust kaks-kolm nädalat maas ja kui tavaliselt on selleks ajaks suur osa kõrvitsasaagist purgis, siis tänavu kõrvitsate koristus alles käib. Igal aastal on omad väljakutsed, aga praegu paistab, et saagist purkipanemiseks jätkub,” lisas Viilol.Põltsamaa Felix on kõige laiema toiduainete valikuga toiduainetetootja Eestis, tootes ja turustades ligi 350 toodet neljateistkümne erineva kaubamärgi all.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele