Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väetise- ja riigilõivuseaduse muudatused saadeti kooskõlastusringile
„Muudatused lihtsustavad ning teevad odavamaks väetiste registreerimise, mistõttu on soodsam turule tuua ka uusi ja väikses koguses turustatavaid väetisi,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Lisaks annavad muudatused võimaluse väetiseregistris olevate ajakohaste andmete alusel paremini planeerida tõhusat ja riskipõhist järelevalvet.“
Eelnõu kohaselt peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad esitama majandustegevusteate koos lisadega, mille alusel kantakse käitleja ja tema turustatav väetis väetiseregistrisse. Selle tulemusena kajastab väetiseregister tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eestis turustatavatest väetistest ja turustajatest.
Riigilõivuseadust muudetakse seoses väetiseseaduses tehtavate muudatustega, arvestades, et kehtiv järelevalvetoimingute eest tasutava riigilõivu kontrollimine on aja- ning töömahukas. Samuti väheneb väetisekäitlejate riigilõivu arvestamise ja tasumise halduskoormus.
Kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda üks riigilõivutasu. Eelnõus tehtavate muudatuste kohaselt tasub väetise käitleja käitlemisega alustamise aastal ning igal sellele järgneval väetise käitlemisega jätkamise aastal riigilõivu 46 eurot. See tähendab, et riigilõivude arvestus muutub oluliselt lihtsamaks ja maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.
Lisaks täiendatakse eelnõud punktiga, mis juhib väetisekäitlejate tähelepanu sellele, et nende kohustus on tagada väetise koostise ja pakendil oleva märgistuse vastavus kemikaaliseaduse nõuetele juba enne toote turustamist.
Vaata määrust: Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS).
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele