Uuring: Põllukultuuride pinnast jäi ebasoodsate ilmaolude tõttu 15% koristamata

Rohkem kui veerandil vastanud ettevõtetest jäi tänavu koristamata üle 30% põllukultuuride pinnast, 10-30% põllukultuuride pinnast jäi koristamata 64% vastanud ettevõtetest. See näitab, et taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks. Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle 83% vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju ca 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib EPKK hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda ca 60-70 miljoni euroni.

Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja, millest tegelikult külvati vaid 53 375 ha ehk 64% planeeritust. Seejuures sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla. Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal väga keerulisse olukorda. Samuti ei ole saanud ilmade tõttu teha sel sügisel ka külvatud taliviljadel umbrohutõrjeid ning kasee hakkab pärssima järgmise aasta kvaliteeti ja töid. Taliviljade väiksem kasvupind muudab järgmise aasta koristusperioodi palju pingelisemaks ning koristus kuhjub tavapärasest lühemale perioodile.

Tootjate jaoks on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

„Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud Maaeluministeeriumile, kellelt  Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus,“ rõhutas Sõrmus.

Põllumeeste küsitluse viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Küsitlusele vastas 686 ettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku ca 238 000 hektaril, millest ca 36 000 ha koristamata. Küsitluse tulemusi võib pidada esinduslikuks. Kokku on küsitlusega hõlmatud 50% põllukultuuride kogupinnast, sh 47% talinisu pinnast, 38% suvinisu pinnast, 42% odra pinnast, 35% kaera pinnast, 51% rukki pinnast, 46% herne pinnast, 50% põldoa pinnast, 43% rapsi pinnast, 30% kartuli pinnast ja 22% avamaa köögivilja pinnast.