Kontroll maheettevõtete üle muutub senisest enam riskipõhiseks

Euroopa Komisjon algatas 2012. aastal ELi mahepõllumajandusalase poliitika ülevaatamise. Selle raames toimusid konsultatsioonid liikmesriikidega ning viidi läbi veebipõhine avalik konsultatsioon, kus kõik ELi kodanikud ja erinevate huvigruppide esindajad said avaldada oma arvamust mahepõllumajandust puudutavates küsimustes. 2014. a märtsis esitas komisjon eelnõu ettepaneku, millega alustati mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise valdkonna olemasolevate õigusaktide ülevaatamist. Ettepanekus oli tähelepanu keskmesse seatud kolm põhieesmärki: tarbijate ja tootjate usalduse säilitamine ja mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks.

Pärast rohkem kui 3 aastat väldanud arutelusid jõudsid selle aasta 28. juunil ELi Parlament, Komisjon ja Nõukogu uue mahemääruse muudatuste osas mitteametlikule kokkuleppele. Liikmesriigid andsid oma  lõpliku heakskiidu eelnõule pärast selle tehnilist ja juriidilist ülevaatamist, mis toimus Eesti kui praeguse eesistuja  juhtimisel, 20. novembril 2017. a toimunud põllumajanduse erikomitee kohtumisel.

Senisest enam on võimalik tooteid mahepõllumajanduse nõuete kohaselt toota ja märgistada

Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse määrusega on lisandunud küülikute ning hirvede pidamise detailsed nõuded.

Selleks, et tavaloomade kasutamise erandi saaks järk-järgult lõpetada, on vaja hinnata maheloomade kättesaadavust turul. Liikmesriigid peavad looma lisaks maheseemne andmebaasile ka maheloomade andmebaasi, et maheloomade turustamisest huvitatud tootjad saaksid vabatahtlikult oma turustatavad loomad sinna sisestada. Kui turul on saada vajalikust liigist või tõust maheloomi, siis ei väljastata luba tavaloomade toomiseks ettevõttesse.

Mahepõllumajanduses mittelubatud tooted

Selleks, et hoida ära mahepõllumajanduses mittelubatud toodete sattumine mahetoodetesse või mahepõllumajandusele üleminekuajal toodetud toodetesse, peavad tootjad hakkama rakendama täiendavaid ennetusmeetmeid. Kui tootest siiski leitakse mahepõllumajanduses mittelubatud toodete jääke, siis viib kontrollasutus läbi uurimise ja kui selle tulemusel tuvastatakse, et ettevõtja on kasutanud mahepõllumajanduses mittelubatud tooteid, ei ole rakendanud ennetusmeetmeid või ei ole täitnud kontrollasutuse eelnevalt tehtud ettekirjutusi, ei lubata toodet mahepõllumajanduslikuna turustada.

Nendele liikmesriikidele, kellel on sätestatud siseriiklikud pestitsiidijääkide piirmäärad, mille ületamisel toodet mahepõllumajanduslikult turustada ei tohi antakse võimalus neid tähtajatult kasutada tingimusel, et sellega seoses ei seata kaubanduspiiranguid. Nelja aasta pärast (alates määruse jõustumise kuupäevast) peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja Nõukogule aruande liikmesriikide eeskirjade hindamise ja mahepõllumajanduses lubamatute toodete ja ainete esinemise kohta. Vajadusel võib selle aruandega kaasneda täiendava ühtlustamise tagamiseks seadusandlik ettepanek.

Sama piirkonna väiketootjatele võimaldatakse rühmasertifitseerimist

Väiketootjatele, kes tegutsevad samas geograafilises piirkonnas ning kes turustavad oma tooteid ühiselt, võimaldatakse rühmasertifitseerimist, mis peaks nende tegevust lihtsustama ja soodustama mahepõllumajandusele üleminekut. Tootjate rühma saavad kuuluda põllumajandus- või vesiviljelustootjad, kes võivad lisaks ka toodete töötlemise ning turuleviimisega tegeleda. Lisaks kehtivad tootjate rühma liikmetele veel lisanõuded, näiteks nende ettevõtte mahetootmise maksimaalne käive võib olla kuni 25 000 eurot aastas, ettevõtte suurus võib olla kuni 5 hektarit, kasvuhoonetootmise puhul kuni 0,5 hektarit ning püsirohumaad võib olla kuni 15 hektarit.

Tootjate rühm peab kehtestama oma sisemise kontrollsüsteemi ning määrama vastutava isiku. Tootjate rühma kontrolli eest vastutav mahepõllumajanduse kontrollasutus väljastab rühmale ühise sertifikaadi, rühma liikmetel ei ole õigust saada individuaalseid sertifikaate samade tegevuste kohta. Kui kontrollasutus tuvastab tootjate rühma või mõne selle rühma liikme kontrollimisel mahepõllumajanduse nõuete rikkumise, siis mõjutab see rühma ühist sertifikaati kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui rikkumine on tõsine.

Uue määrusega tagatakse parem kontroll impordi üle

Pärast määruse jõustumist ja viieaastase üleminekuperioodi lõppemist peavad kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditavad tooted olema toodetud ja kontrollitud samade nõuete järgi, mis kehtivad Euroopa Liidus. Praegu kehtiva korra kohaselt rakendatakse kolmandates riikides erinevaid standardeid, mis on Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõuetega samaväärsed. Komisjonile antakse õigus kahe aasta võrra üleminekuperioodi pikendada, kui tekivad tarneprobleemid teatud toodete osas. Sellisel juhul võib importida ka tooteid, mis ei vasta täielikult ELi mahenõuetele (nt teatud kliimaolude tõttu).

Iga-aastane kontrolli kohustus jääb üldreeglina alles

Üldreeglina jääb alles kohustus kontrollida kõiki mahetootjaid igal aastal kohapeal. Samas nende ettevõtete osas, keda hinnatakse olevat madala riskiga, antakse võimalus kohaldada kontrolli iga kahe aasta tagant. Madala riskiga ettevõttel ei tohi olla eelneva 3 aasta jooksul tuvastatud mahepõllumajanduse nõuete rikkumisi. Lisaks peavad kontrollasutused arvestama riskide hindamisel ettevõtte suuruse, struktuuri, mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise aja, tootekategooriate, toodete koguse ning väärtusega. Samuti võetakse arvesse mahepõllumajanduse nõuetest erandite taotlemine ning tõenäosus, et mahetooted võivad seguneda tavatoodetega või saastuda mahepõllumajanduses mittelubatud toodetega.

Eesti mahetootjad on üldiselt seaduskuulekad ning meil on palju mahetootjaid, kellel on üksnes looduslikud rohumaad, millele kasvatavad lambaid või lihaveiseid. Neid ei ole igal aastal vaja kohapeal kontrollida.  Seega on tegemist Eestile soodsa muudatusega, mille tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus ning samuti võimaldab see Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti kontrolle riskipõhisemaks kujundada.

Ettevõtjad, kes turustavad pakendatud mahetooteid otse lõpptarbijaile, on ilma piiranguteta kontrollsüsteemist vabastatud. Liikmesriikidele on antud võimalus teatud tingimustel vabastada ka väikeettevõtjad kohustusest omada mahepõllumajanduse sertifikaati. Need ettevõtjad võivad turustada pakendamata tooteid kuni 5000 kg või kuni  20 000 euro eest aastas, või nende aastane sertifitseerimistasu ületab pakendamata toodete kogukäibe 2%. Liikmesriikidele on antud võimalus kehtestada määruses sätestatust väiksemad kogused. Lisandub kohustus komisjoni ja teisi liikmesriike sellest teavitada.

Marika Ruberg

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik