Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 30. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seejuures hindasid ökomärgiste kasutamist olulisemaks nooremad ja väljaspool Tallinnat ja Harjumaad elavad inimesed, samuti väiksema sissetulekuga pered. Vaid 4 % vastanutest leidis, et keskkonnasõbralike toodete eristamiseks ei ole ökomärgised üldse vajalikud.

Keskkonnaagentuur viis 16. oktoobrist – 5. novembrini läbi laiapõhjalise sotsiaalse teavituskampaania „Puhas keskkond on sinu kätes“, millega kutsuti inimesi tegema igapäevases tarbimises keskkonda säästvaid valikuid ja eelistama luige- ja lillekujulise ökomärgisega tooteid.

Kui enne kampaaniat oli ökomärgiste olemasolust teadlik 41 % vastanutest ja 32 % jälgisid ostuotsuseid tehes märgise olemasolu pakendil, siis kampaania järgselt tõusis teadlikkus 65 protsendini ja 53 % küsitluses osalenud tarbijatest kontrollib, kas tootel on ökomärgis olemas.

Ökomärgis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku toote või teenusega, seejuures on arvesse võetud kogu toote olelusring – millist mõju avaldab see keskkonnale alates toorme tootmisest kuni jäätme kõrvaldamiseni.

I tüüpi ehk kõige kõrgemate nõuetega ökomärgised on Eestis näiteks:

-          Euroopa Liidu ökomärgis ehk lilleke, mis annab infot, millised on keskkonnasõbralikud puhastusvahendid, seadmed, paberitooted, kodus ja aias kasutatavad tooted, riideesemed ja määrdeained.

-          Põhjamaade ökomärgis ehk luigemärk, mis on omistatud enam kui 60 tooterühmale, alates pesuvahenditest ja lõpetades mööbli ja majutusteenustega.

Kampaania järeluuring viidi läbi 500 inimese seas, kelle vanus jäi vahemikku 30-50 aastat.