• 30.11.17, 10:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lõviosa tarbijatest peab ökomärgiseid vajalikuks

81% 30-50 aastastest eestimaalastest peab ökomärgiste kasutamist keskkonnasõbralikul tootel oluliseks või väga oluliseks, selgus Keskkonnaagentuuri tellitud küsitlusuuringust.
Lõviosa tarbijatest peab ökomärgiseid vajalikuks
  • Lõviosa tarbijatest peab ökomärgiseid vajalikuks
  • Foto: Keskkonnaagentuur
Seejuures hindasid ökomärgiste kasutamist olulisemaks nooremad ja väljaspool Tallinnat ja Harjumaad elavad inimesed, samuti väiksema sissetulekuga pered. Vaid 4 % vastanutest leidis, et keskkonnasõbralike toodete eristamiseks ei ole ökomärgised üldse vajalikud.
Keskkonnaagentuur viis 16. oktoobrist – 5. novembrini läbi laiapõhjalise sotsiaalse teavituskampaania „Puhas keskkond on sinu kätes“, millega kutsuti inimesi tegema igapäevases tarbimises keskkonda säästvaid valikuid ja eelistama luige- ja lillekujulise ökomärgisega tooteid.
Kui enne kampaaniat oli ökomärgiste olemasolust teadlik 41 % vastanutest ja 32 % jälgisid ostuotsuseid tehes märgise olemasolu pakendil, siis kampaania järgselt tõusis teadlikkus 65 protsendini ja 53 % küsitluses osalenud tarbijatest kontrollib, kas tootel on ökomärgis olemas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ökomärgis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku toote või teenusega, seejuures on arvesse võetud kogu toote olelusring – millist mõju avaldab see keskkonnale alates toorme tootmisest kuni jäätme kõrvaldamiseni.
I tüüpi ehk kõige kõrgemate nõuetega ökomärgised on Eestis näiteks:
-          Euroopa Liidu ökomärgis ehk lilleke, mis annab infot, millised on keskkonnasõbralikud puhastusvahendid, seadmed, paberitooted, kodus ja aias kasutatavad tooted, riideesemed ja määrdeained.
-          Põhjamaade ökomärgis ehk luigemärk, mis on omistatud enam kui 60 tooterühmale, alates pesuvahenditest ja lõpetades mööbli ja majutusteenustega.
Kampaania järeluuring viidi läbi 500 inimese seas, kelle vanus jäi vahemikku 30-50 aastat.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele