Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karl Kask: kohus annab üldjuhul õiguse keskkonnakaitse eesmärkidest lähtudes
Soraineni bürood tutvustades pidas Karl Kask olulisemaks seda, et firma tugevuseks turul on sisuline integreeritus. "Võib öelda, et meil on neljas riigis - Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes - üks ja sama büroo, mitte ei ole tegemist koostööpartneritega ehk meil on 10 integreeritud regionaalset õigustöörühma ja 6 ärivaldkonda igas riigis, millega süvendatult tegeleme," tutvustas Kask.
TASUB TEADA
Puidutöösturile olulised keskkonnakaitsega seotud seadused:
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus - üldpõhimõtted
Planeerimisseadus - planeeringute kehtestamine, enamus vaidlustest
Looduskaitseseadus - looduskaitsealased piirangud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus - keskkonnamõju hindamise kohustus ja nõuded
Keskkonnavastutuse seadus - keskkonnakahju vältimine ja heastamine
Keskkonnatasude seadus - saastetasu, loodusvarade kasutamine
Tööstusheite seadus - saastamise ja jäätmetekke vähendamine
Veeseadus - vee erikasutus
Metsaseadus - metsanduse suunamine ja korraldamine, raie
Keskkonnaõigus on ELis kesksel kohal. "Esiplaanil on tegelikult kaks põhilist valdkonda - konkurentsiõigus ja keskkonnaõigus. Need valdkonnad on kesksel kohal ka Eestis. Näiteks keskkonnakaitset reguleerib Eestis rohkemal või vähemal määral üle kahekümne seaduse. Olulised keskkonnaõiguse põhimõtted, mille välja tooksin, on ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte ja põhimõte "saastaja maksab". Esimesest põhimõttest tulenebki näiteks keskkonnamõju hindamise kohustus, mis annab ehitusloa üle otsustajale (üldjuhul kohalikule omavalitsusele) vajalikku teavet kavandatava objekti (näiteks tehase) eeldatava mõju kohta. Ettevaatuspõhimõtet ei pea kohaldama muidugi kõikides olukordades. Seadus annab ette juhtumid, millal keskkonnamõju hindamine on kohustuslik ja millal on otsustajal endal võimalus valida, kas mõju hinnata või mitte. Natura-ala või selle läheduse puhul on nõuded karmimad, mõju tuleb hinnata isegi sellisel juhul, kui projektiga kaasneb keskkonnamõju võimalus," rääkis Kask.
Teisena mainitud vältimispõhimõte tähendab, et keskkonnaohtu või -häiringut tuleb taluda vaid siis, kui selle tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu. "Siin võiks näiteks olla Rail Baltic'u projekt. Kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu, tuleb vältimispõhimõtte alusel loa kooskõlastamisest eelduslikult keelduda," selgitas Kask Riigikohtu poolt kujundatud praktikat.
Karl Kase sõnul on põhimõte "saastaja maksab" ettevõtjate jaoks ilmselt kõige tuntum. "Sellest lähtub nii keskkonnatasu maksmise kohustus, kui keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Ettevõtjate seas tekitab alati kõige suuremaid probleeme keskkonnatasu suurus, mis oma on olemuselt maks keskkonnaressursi kasutamise eest. Iga maks peaks olema lõpuks siiski proportsionaalne," on Kask veendunud.
On veel üks põhimõte, mis praktikas rohkesti probleeme tekitab, see on parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamise nõue. On juhtumeid, kus ehitusloa andmise menetluses nõuab otsustaja väga kuluka tehnika kasutuselevõttu, mis siiski ei aita kuigivõrd efektiivselt kaasa keskkonna puhtusele. Seega taanduvad vaidlused siinkohal just sellele, kui paju oleks mõistlik ja vajalik tehnikasse raha kulutada, et sellest keskkonnal ka tegelikult kasu oleks.
Konverentsil autasustasime Äripäeva Puidutööstuse TOPi esikolmikut.
TOP 10 ettevõtted sektoris on:
1 HARMET OÜ
2 BARRUS AS
3 GRAANUL INVEST AS
4 PINSKA OÜ
5 7ELEMENT OÜ
6 SANDLA PUIT OÜ
7 NOVARA OÜ
8 STORA ENSO EESTI AS
9 Combimill Sakala OÜ
10 Eesti Höövelliist OÜ
Seisukohad mida kohtule esitatakse on nagu klassikaline manuaal kõikidele kaebajatele. "Kinnistuomanikud ütlevad näiteks, et kavandatav tehas ei sobi kokku olemasoleva miljööga, mis on ka loogiline, sest varem sellist tehast seal ju polnud. Üsnagi kaalukas argument on omandiõiguse rikkumine ning era- ja pereelu puutumatus. Tuulepargid tekitavad müra, elukeskkond ei ole enam endine ja müral on kahtlemata keskkonnamõju. Need on kohtus üsna tõsised argumendid. Puhta elu- ja looduskeskkonna argument kohtus näiteks väga hästi ei tööta, sest kui puhas elukeskkond tegelikult ikkagi olla saab," tõi ta näiteid.
"Väga huvitav argument on näiteks, et kavandatava tegevuse toimel väheneb piirnevate kinnistute turuväärtus. Mida sellisel juhul teha, kes peaks turuväärtuse kinni maksma, kas tehaseomanik? Arvan, et väga head ja universaalset lahendust siin polegi. Kohtule tuleb sellisel juhul tõenduslikult ära näidata, et turuväärtus väheneb ja kui palju väheneb. Vastuargumendiks on, et elukeskkond on pidevas muutumises ja seaduslik elukeskkonna muutmine ei saagi kahju tekitada."
Nõuanded lähtudes kohtupraktikast:
Enne kinnistu ostmist ja tegevuse kavandamist tutvu kehtivate planeeringute ja looduskaitsealaste piirangutega. Võib juhtuda, et kehtivad planeeringud ja piirangud ei võimalda kavandatud tegevusi ellu viia. Mõistlik on konsulteerida kohe alguses kohaliku omavalitsusega.
Arvestage, et detailplaneeringu ja ehitusprojektiga seotud kulusid ei hüvitata, kui detailplaneering jääb kehtestamata.
Detailplaneeringu kehtestamist kohtult nõuda ei saa, kohus saab üksnes kontrollida, kas otsustusprotsess on olnud seaduslik ja kas vastav otsus on piisavalt põhjendatud.
Keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel väldi Natura 2000 alade ja muude looduskaitsealade lähedust või nendega piirnemist.
Karl Kask tõi välja veel hulga enamlevinud kohtule esitatud väiteid. "Näiteks et kaalutud ei ole alternatiivseid asukohti ja võimalusi või kaalutud on ainult null-alternatiivi (mitte midagi tegemise võimalust). Kavandatav tegevus ei loo lisandväärtust, näiteks piisavalt töökohti. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata. KOV ei ole vastanud kohtusse läinud isiku ettepanekutele ja vastuväidetele, või ei ole neid piisavalt arvestanud. Kõige tõsisem juriidiline argument on ehk see, et otsus on motiveerimata," loetles ta.
Kask rõhutas, et detailplaneeringut ei saa osta, ükskõik, kui palju oled planeerimismenetluses kulutanud raha, ei tähenda see, et planeering tuleb tingimata kehtestada. "Kohalik omavalitsus otsustab lõpuks kaalutlusotsuse alusel, kas objekt kohaliku omavalitsuse territooriumile rajatakse või mitte," rõhutas Kask.
PANE TÄHELE JA BRONEERI ENDALE AEG:
Äripäeva konverents "Puidutööstuse Äriplaan 2019" toimub 30.10.2018.Olete oodatud kaasa rääkima nii sisu, kui esinejate osas.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele