Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidurafineerimistehas vähendaks Eesti süsiniku jalajälge
Eesmärgiks oli hinnata tehase süsiniku jalajälge, mõju kliimamuutusele ning panust rahvusvaheliste ja riiklike kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse. Olelusringipõhisest uuringust, mis võttis arvesse süsiniku sidumise metsades ja tootes, tehase tootmisprotsessi, transpordi ja toorme tootmise, selgub, et tehase süsiniku jalajälg on negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket, eeldusel, et see asendab põlevkivist toodetud elektri tootmist. Tehas aitab seega kaasa kliimamuutuse leevendamisele, teatati pressiteate vahendusel. Seda kolmel põhjusel.
Esmalt, puidurafineerimistehas nagu ka mitmed teised biomassi kasutavad käitised erinevad teistest tööstusvaldkondadest, kuna võimaldavad süsinikku toodetesse siduda. Teiseks näitas analüüs, et tooraine asukoha lähedal töötlemine vähendaks logistikaprotsessis eralduvat süsihappegaasi kogust. Seda põhjusel, et tooret ei laevatataks enam, toormevedu maanteedel väheneks ning oluline osa veost toimuks mööda raudteed.
Kolmandaks – konservatiivse hinnangu kohaselt suurendaks tehas rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsendi võrra võrreldes 2016. aastaga. Kõige enam vähenekski Eesti süsiniku jalajälg eeldusel, et täna kasutatava fossiilset päritolu elektrienergia asendataks taastuvenergiaga. Kokku saaks tehas vähendada Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem.
Uuringu esimese etapi käigus arvutati tehase toimimise süsiniku jalajälg. Kui tehase arendajad on paika pannud tehase lõpliku tooteportfelli, arvutatakse jätku-uuringu käigus välja ka toodete olelusringipõhine süsiniku jalajälg. Neid andmed on oodata 2019. aasta jooksul.
Uuringut juhtinud Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemeksperdi Evelin Piirsalu sõnul saaks rajatava puidurafineerimistehase käitlemisel kõrvalproduktina tekkiva taastuvelektri võrku suunamine vähendada kõrge süsiniku jalajäljega põlevkivielektri tootmist. “Selle kaudu saaks tehas panustada Pariisi kokkuleppe ja Eesti kliimapoliitika peamise eesmärgi – kasvuhoonegaaside vähendamise saavutamisse,” ütles ta.
2050. aastaks peab Eesti vähendama kasvuhoonegaaside heidet 80 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. “Meil puudub soodne geograafiline asukoht selleks, et viia Eesti energiatootmine täielikult üle hüdro- või tuuleenergiale. Tuleb vaadata erinevate lahenduste kombinatsiooni. Saaksime õppida Soome kogemusest, kus biomass moodustab elektrienergia tootmises olulise osa,” rääkis Piirsalu.
Uuringu autorid on SEI Tallinna Keskuse eksperdid, tellijaks Est-For Invest OÜ. SEI Tallinna Keskus on 1992. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt asutatud sihtasutus. SEI on sõltumatu analüüsikeskus säästva arengu, kliima ja energia, keskkonnamajanduse ja keskkonnajuhtimise valdkonnas ning põhitegevuseks on teadus- ja uurimistöö ning valdkondliku poliitika kujundamise toetamine.
Pikaajalise metsatööstuskogemusega Eesti investorid uurivad võimalust rajada Eestisse puidurafineerimistehas. Tehase eestvedajad tulid plaaniga avalikuks 11. jaanuaril 2017. Vabariigi Valitsus käivitas riigi eriplaneeringu mais. 17. augustil kuulutas Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega välja riigihanke. Hankega leitakse konsultant, kes nõustaks planeeringu koostamist, mõjude hindamist ning tagama kõigi vajalike uuringute läbiviimise.
Planeeringuprotsessi hulka kuuluvad keskkonnamõjude uuringud ning kõigi nelja etapi vahetulemuste avalikud arutelud. Igale planeeringuprotsessi vaheetapi tulemuste avalikustamisele järgneb tagasiside küsimine erinevatelt huvigruppidelt. Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, asukoha selgumine, keskkonnalubade taotlused, avalikud arutelud ning tehnoloogia analüüs saab praeguse ajakava kohaselt tehtud 2019. aastal.
Tehase rajamise võimalikkust uurivasse investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele