Tibor Szucs tõi lihafoorumile globaalsema vaatenurga

Globaalselt asjale vaadates tuleks keskenduda neljale teemale:

Rahvastiku kasv. „Siin on näha pidev kasvutrend. Uuringute kohaselt on meie rahvastikust hästi toitunud üks kolmandik, kolmandik kannatab alatoitumuse all ja kolmandik kroonilise alatoitumuse all. Rahvastik kasvab just kiiremini seal, kus toitumistavad ja loomakasvatus pole kõige paremal järjel,“ rõhus Szucs sellele, miks toidutootmine peab kasvama.

Kliimamuutused. „See ei ole midagi sellist, mis ootab meid kuskil kaugel tulevikus, vaid see on juba kohal ja selle mõju on tuntav juba põllumajanduses. Prognooside järgi peaks saagikus põhjapoolkeral tõusma, näiteks järjest enam on hakatud kasvatama ka maisi põhjapoolsetes maades ja sama seis on ka nisuga. Seega saab öelda, et põhjapoolsed riigid on saanud kasu sellest, et kasvuperiood on taimedel pikem ja külmavaba periood on samuti pikem, aga välja on tulnud ka puudusi, näiteks on kuumastress järjest enam esinev, juurde on tulnud rohkem kahjureid jne.,“ selgitas Szucs. „Loomakasvatuses on kliimamuutused eelkõige haiguste tekke ja leviku põhjustajaks. Kliimamuutustest tulenev negatiivne mõju tootlikkusele suurendab hindu ja käivitab intensiivsema majandamisviisi ja selle laienemise. Seega on kliimamuutusete mõju kogu toidusektorile märkimisväärne.“

Linnastumine – kasvab jõudsalt. „Pea pool elanikkonnast elab linnades või linna lähipiirkondades. See trend areneb veel edasi ja veel enam inimesi kolib maalt linna. Selle tulemusel muutub põllumajandus veel enam vaid suurtootjate pärusmaaks ja efektiivistub. Siin on märgusõnaks ka see, et linnainimene tarbib enam toitu ja enam just töödeldud toitu. See toob kaasa suured muutused toidutööstusele,“ rääkis Szucs.

Antimikrobiaalne resistentsus on neljas teema, millele peame rõhku pöörama. „See on kasvav ülemaailmne oht inimeste ja loomade tervisele, mõjutades nii toiduohutust kui toiduga kindlustatust ning miljonite põllumajandusettevõtete majanduslikku heaolu. Põhjus selles on regulatsioonide puudumine ja eksimused järelvalves. Antibiootikumide kasutus on liiga suur, neid kasutatakse mitte ainult ravimina vaid ka loomade kasvustimulaatoritena. Sageli on ka põhjuseks see, et hügieeninõudeid ei täideta, loomade heaolu ei jälgita ei pidamistingimuste, söötmise ega transpordi puhul. Kasvatades loomi head loomakasvatustava jälgides on võimalik kindlasti antibiootikumide kasutust vähendada,“ ütles Szucs.

Lahenduseks kogu sektorile oleks Szucsi sõnul see, kui kogu sektor toimetaks targalt – kliimateadlik põllumajandus, loomasõbralik majandamine  ja keskkonda säästvad meetodid on siin märgusõnadeks. Olulisel kohal on ka maapiirkondade arendamine. Seda kõike peavad toetama poliitilised otsused.