• 22.12.17, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumajanduskoja hinnangul on Euroopa Komisjoni abipakett hea uudis

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul annab Euroopa Komisjoni poolt täna tutvustatud ettepanek toetada selle aasta sügisel ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatanud Eesti põllumajandustootjaid märku, et põllumajandusorganisatsioonide ja valitsuse ühised jõupingutused olukorrale leevenduse leidmiseks on vilja kandmas.
Põllumajanduskoja hinnangul on Euroopa Komisjoni abipakett hea uudis
  • Põllumajanduskoja hinnangul on Euroopa Komisjoni abipakett hea uudis Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Eestile eraldatav 1,34 miljonit eurot on kahjude suurust arvestades küll suhteliselt tagasihoidlik summa, kuid kui Eesti valitsus lisab ka omalt poolt sama suures mahus lisatoetuse, on see sektorile juba arvestatav tugi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus tänab kõiki põllumajandustootjaid, kes vastasid koja põllukultuuride koristust puudutavale küsitlusele, mis andis väärtuslikku infot ja argumente komisjonile olukorra selgitamisel. Ühtlasi tunnustab põllumajanduskoda Maaeluministeeriumit ja peaminister Jüri Ratast, kes andsid suure panuse olukorra selgitamisel Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku 15 miljoni euro suuruse abipaketi andmiseks neljale riigile ebasoodsatest ilmastikutingimustest taimekasvatussektorile tekkinud kahjude hüvitamiseks. Eesti, Läti, Leedu ja Soome peavad ELi toetuse ära kasutama järgmise aasta 30. septembriks. Euroopa Liidu vahenditest saadavale rahale on riigil lubatud maksta lisaks 100% lisatoetust.
TASUB TEADA
Põllumajanduskoja poolt koostöös taluliiduga läbi viidud Eesti taimekasvatajate esindusliku küsitluse andmetel jäi tänavu Eestis ca 15% põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus. Hilinenud koristuse ja vihmaste ilmade tõttu jäi külvamata rohkem kui kolmandik kavandatud taliviljade pinnast.
Taliviljade kavandatust väiksemas mahus külvid panevad teravilja- ja rapsikasvatajad ka järgmisel aastal keerulisse olukorda.   Küsitluse tulemused ja koja hinnang olukorra kohta saadeti novembri alguses Maaeluministeeriumile, kellelt  Euroopa Komisjon küsis andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti riik aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada.  
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos teiste Balti riikide ja Põhjamaade põllumajandusorganisatsioonidega saatis pöördumise taimekasvatusektori keerulisest olukorrast Euroopa Komisjonile oktoobri keskel, samuti kohtusid meie esindajad sellel teemal ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani kabineti liikmetega ja komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega.  

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.24, 17:02
Andke sügisel rapsile ja teraviljale rohkem jõudu!
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele